Horisondi logo
<< | Arhiiv | Lingid | Tellimine | Impressum | e-post
Horisont 3/2000 sisukord
Horisont 3/2000 kaas

Horisont 3/2000

Uno Veismann, Rutt Koppel
Kui tugevasti päike kõrvetab?
Osoonikihist Eesti kohal, naha tundlikkusest ning põletava päikesekiirguse mõõtmisest. Ja üldse – palju siis nahk kannatab?

Uudisveerud

Juttu kassiga, kes kõnnib omapead ehk raadiofüüsik biomeditsiinitehnikas
Teaduspreemia laureaadi, Eesti ainukese raadiofüüsiku Hiie Hinrikuse intervjuu "Horisondile".

Rein Kuresoo
Kehavaatlused
Millest räägivad nina ja kõrvad?

Andrus Mölder
Breizh
4.-6. sajandil Inglismaalt välja rännanud brittide järglased – bretoonid – on üks tänapäeva Euroopa riigita rahvaid.

Peep Kalv
Imelised virmalised Eesti kohal
Üks aprilli alguse öö oli erakordselt värviline ja valge.

Meile vastab paleontoloog Elga Mark-Kurrik

Sirje Tamul
Salongist... ülikooli
Akadeemilise naishariduse teerajajad olid 1860. aastate põlvkonda kuuluvad venelannad ja Venemaalt pärit juuditarid.

Raul Pettai
Reis tühjusesse
Kaks kaljumäge keset lõputut preeriat Kirde-Colorados.

Margareete Otter, Karin Otter
Uute ravimite aprobatsioonist
Aprobeerimine tähendab uue ravimpreparaadi kliinilist uurimist.

Jüri Krustok
Keravälgu müsteerium lahendatud?
Uus seletus keravälgu olemusele Uus-Meremaa teadlastelt.

Kerge küsida

Ristsõna

Tõnu Tõnso
Enigma
Nelinurk kahe sirgega kuueks.

Mart Kuurme
Õhust enne ja nüüd
Kas Maad ümbritsev õhk on alati olnud sellise koostisega nagu praegu?

Heino Arumäe
Eesti Vabariigi lõpp: kas pauguga või pauguta?
Tänavu möödub 60 aastat Eesti Vabariigi hukkumisest 1940. aastal ning tasub taas meenutada neid asjaolusid, mis sellise katastroofini viisid.

Urmas Kokassaar, Mati Martin
Jaanikuu ööde helendav kutse
Käes on juuni ja jaanimardikas süütab oma laterna.

Juha Valste
Kõiksugu koonulised
Ninasarvikuid saadab millegipärast kuri kuulsus. Kas see on ka millegagi põhjendatud?

Ain Mäesalu
Haruldased klaaspeekrid Tartust
Emailmaalingutega klaaspeekrid on köitnud Euroopa klaasiajaloolaste tähelepanu juba aastakümneid. Tartust on leitud vähemalt 12 niisuguse peekri kilde, millega meie ülikoolilinn hoiab maailmas esikohta.

Viimati uuendatud 6. juuni 2003