2010 – rahvusvaheline elurikkuse aasta

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on nimetanud 2010. aasta rahvusvaheliseks
bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse aastaks. ÜRO eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust sellest, kui oluline on elurikkus.

Seoses elurikkuse aastaga toimub tänavu rohkesti nii rahvusvahelisi kui ka kohaliku tähtsusega üritusi, mille keskne teema on loodus ja selle rikkuste kaitsmine, elurikkuse teema leiab 2010. aastal kajastamist ka MTÜ Loodusajakiri väljannetes, eeskätt muidugi Eesti Looduses. Elurikkuse aasta tähtsündmus on oktoobris toimuv bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 10. konverents Nagoyas Jaapanis. Sellel konverentsil määratakse elurikkuse poliitika üleilmsed põhisuunad pärast 2010. aastat.

Chopini muusika viiakse helilooja 200. sünniaastapäeval kosmosesse

Täpselt samal ajal kui pühapäeval, 7. veebruaril algab Tallinnas Estonia Kontserdisaalis VIII rahvusvahelise Chopini konkursi laureaatide galakonsert, hakkab suure meistri muusika kõlama ka kosmoses. Nimelt stardib 7. veebruaril 2010 Floridast Canaveralist järjekordne kosmoselend – missioon Endavour-STS130. Esimest korda ajaloos on kosmosemissiooni juhiks Poola päritolu astronaut George David Zamka.

Meeskond toimetab orbiidile mooduli Tranquility Node koos vaatluskupli ja erilaadungiga ning George Zamka palvel ka koopia Chopini käsikirjast ja plaadi tema muusikaga.

kosmoselend

Rahvusvahelise Aeronautika Föderatsiooni (pr Fédération Aéronautique Internationale, FAI) definitsiooni põhjal algavad kosmoselennud 100 kilomeetri kõrguselt. Selle piiri pakkus välja Ungari päritolu USA teadlane Theodore von Kármán (1881–1963), sest see vastab umbkaudu kõrgusele, millest alates on atmosfäär juba nii hõre, et seal lendamiseks ei piisa enam aerodünaamilisest tõstejõust.

Lisainfo:
  1. FAI ­ veebileht
  2. Tõnu Tuvikene. Turistina kosmoses. Horisont 5/2008.

President tunnustas Horisondi toimetajat Rein Veskimäed riikliku teenetemärgiga

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks iseseisvuspäeva eel riiklikud autasud 97 inimesele kodu- ja välismaalt. Muu hulgas on Vabariigi Presidendi kodulehel öeldud: "Eesti tunnustab ajakirjanikke, kelle sõna on laiendanud meie kõigi mõtteruumi. Teenetemärgi saavad Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet, ajakirja Horisont teadustoimetaja Rein Veskimäe ning kolumnist ja tõlkija Erkki Bahovski."

Metobs sai 145-aastaseks!

Metobsiks kutsutakse rahvasuus Tartu Ülikooli Meteoroloogiaobservatooriumi, mille 145. sünnipäeva ehk 145 aastat meteoroloogilisi vaatlusi Tartus tähistati 1. veebruaril juubelikonverentsiga Tartu Observatooriumis, mida kõnekeeles nimetatakse asukoha pärast ka Tõravere Observatooriumiks. Lisaks tähistati konverentsi ja koosviibimisega ka 60 aasta möödusmist EMHI Tartu-Tõravere Meteoroloogiajaama rajamisest ning 11 aasta möödumist selle arvamisest päikesekiirguse uurimise ülemaailmsesse baasjaamade võrku.

Soodne aeg vaadelda Marssi

Astronoomiahuviliste ühendus Ridamus tuletab meelde, et ehkki Marsi vastasseis oli 29. jaanuaril ja Maale lähim moment 27. jaanuaril - kaht planeeti lahutas siis 99,33 miljonit kilomeetrit - muutub õhtune Marsi vaatlusaeg järjest paremaks: kogu veebruarikuu on Punane planeet küllaltki suure heleduse ja läbimõõduga ning vaadeldav kõrgel taevas, kus atmosfääri segav mõju on väikesem.

planeet

Planeet on taevakeha, mis
  • on orbiidil ümber Päikese või muu tähe,
  • omab piisavat massi, ületamaks jäiga keha jõud nii, et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju,
  • on puhastanud oma orbiidi ümbruse.

Jaanuari Horisondi teemadel KUKU raadios

Horisondi jaanuarinumbri rubriigis “Üksainus küsimus” on juttu eestikeelsest Vikipeediast. Tänases KUKU raadio saates Loodusajakiri räägib samal teemal eestikeelse Vikipeedia üks administraatoreid, Tartu ülikooli geenitehnoloogia tudeng Ivo Kruusamägi. Teda küsitleb Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado.

Uue põlvkonna veakindlad kiibid TTÜ-st

Algas uurimisprojekt DIAMOND, mida koordineerivad Tallinna Tehnikaülikooli teadurid. DIAMONDi eesmärk on luua uus tehnoloogia veakindlate kiipide väljatöötamiseks.

Kiipide kiire areng on oluliselt tõstnud meie elukvaliteeti, kiipe sisaldavad nii kiipkaardid, kodutehnika, kellad kui sõidukid. Tänapäeval töötab maailmas rohkem mikroprotsessor-kiipe, kui on planeedil inimesi. Moodsad kiibid koosnevad aga miljarditest lülititest, mille suurus väheneb iga uue põlvkonnaga. Praegu on ühe niisuguse lüliti mõõtmed võrreldavad tuhandikuga juuksekarva läbimõõdust. Niivõrd keeruka kiibi vigadeta projekteerimine käib üle jõu eeskätt lülituste tohutu arvukuse tõttu, samuti on lülitid aina tundlikumad väliskeskkonna suhtes. 

DIAMOND

DIAMOND on uurimisprojekt, milles osalevad Tallinna Tehnikaülikool, IT-korporatsioonid IBM ja Ericsson, Bremeni, Grazi ja Linköpingi ülikoolid, Eesti ettevõte Testonica Lab ja Ungari firma TransEDA. Projekt algas 2010. aasta jaanuaris ning kestab kolm aastat. Projekti mahuga 3,8 miljonit eurot (60 miljonit krooni) rahastab Euroopa Komisjon. DIAMONDi teaduslikuks koordinaatoriks on TTÜ Arvutitehnika instituudi vanemteadur Jaan Raik ja eesmärgiks veakindlate kiipide loomine.

DIAMONDis osalev uurimisgrupp, mis kuulub akadeemik Raimund Ubari juhitud TTÜ arvutitehnika ja -diagnostika laborisse, on aastast 1992 osalenud juba kümnes Euroopa raamprogrammi projektis ning koordineerib vabariiklikku Integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskust CEBE.

Tallinnas koguneb kosmoseasjatundjate ümarlaud

Täna, 26. jaanuaril peetakse Tallinnas Radissoni hotellis Baltimaade kosmoseümaralaud.

Mitteametliku konsultatiivkohtumise siht on tutvuda naabrite olukorra ning tegevuskavadega ning määratleda ühishuvid. Ümarlaual osalevad Eesti, Läti ja Leedu kosmosevaldkonna asjatundjad, Eestit esindavad Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv, kosmosepoliitika töögrupi liige Alar Kolk ja EASi innovatsioonidivisjoni nõunik Madis Võõras.

Syndicate content