Hiidplaneet Jupiteri kuude arv tõusis 2000. aastal 17-lt 28-le. David Jewitt Havai ülikooli uurimisgrupist viis vastavd uurimused läbi Mauna Kea 2,2-meetrise teleskoobiga. Üheteiskümnest leitud kuust olid kümme täiesti tundamatud, ühte oli varem nähtud. Avastatud kuude läbimõõdud jäävad 3 ja 8 kilomeetri vahele. Kõik need kuud tiirlevad Jupiterist suhteliselt kaugel ning nende orbiitide tasandid on Jupiteri orbiidi tasandi suhtes kaldu. Avastatud kuudest kaks tiirlevad ülejäänute suhtes vastassuunas. Uued kuud on Jupiteri mõjusfääri sattunud ilmselt planeedi varajases elueas, ainult nii saab seletada tagurpidi tiirlevaid kuusid.

   Tšiili, Havai ja Arizona astronoomide ühistööna avastati omakorda kuus uut Saturni kaaslast, mille läbimõõdud jäävad 10 kuni 50 kilomeetri vahele. Avastatud taevakehad tiirlevad ebastabiilsetel orbiitidel umbes 15 miljoni kilomeetri kaugusel planeedist. Saturni kuude üldarv tõusis sellega 24-ni.

   Bild der Wissenschaft

   Närvirakkude ja räni sümbioos

   "Inimlik" arvuti või inimene, kes kannab ajus kiipi - kas see on tulevikumuusika? Peter Fromherzil Martinsriedi Max Plancki instituudist õnnestus möödunud aasta oktoobris panna koos töötama kaks närvirakku ja ränikiip. Kiibilt lähetati signaal esimesele rakule, see edastas selle teisele rakule ning too saatis signaali omakorda tagasi kiibile. Järgmisena kavatseb teadlane luua juba mitmest neuronist koosnevaid närvivõrke, kus sünapside asukohad on täpselt kindlaks määratud. Nende võrkude toimimist tahab ta kiipide abil jälgida ja kontrollida. Mis valdkonnas Fromherzi uuringute tulemusi tulevikus rakendada saab, selles osas on teadlane ise siiski ettevaatlik.

   Bild der Wissenschaft

   Katseloomad inimkonna teenistuses

   Saksamaal kasutati 1999. aastal tunduvalt vähem katseloomi uute ravimite väljatöötamiseks kui varasematel aastatel. Ametliku statistika kohaselt viidi selgoogsetel katseloomadel läbi 1,1 miljonit protseduuri, mis tekitasid valu või füüsilisi kahjustusi. 40 protsenti nendest olid suunatud uute ravimite ja operatsioonitehnika väljaarendamiseks. Kosmeetikatoodete väljatöötamiseks ei ole Saksamaal lubatud katseloomi kasutada.

   Seevastu geeniuuringutes suureneb loomkatsete arv aastast aastasse.

   Bild der Wissenschaft

   Ikkagi Aafrika!

   Saksa-Šveitsi teadlaste hiljutised geenianalüüsid andsid siiani kindlaima tõestuse, et inimesed pärinevad Aafrikast. Vastav uurimisrühm analüüsis 53 erineva etnilise grupi DNA-d ja tuli järeldusele, et Homo sapiens jättis oma Aafrika algkodu maha 100 000 aasta eest ning levis seejärel üle kogu maailma. Geenianalüüs näitas ka, et vanemad inimeste eellased, nagu näiteks Homo erectus, kes enne seda Mustalt kontinendilt välja rändasid, surid ilmselt lihtsalt välja. Sellele Aafrika-hüpoteesile vaidleb vastu aga grupp antopolooge Alan Thorne'i juhtimisel, kes tugineb Austraaliast leitud 60 000 aastat vana Mungo Man'i geenide analüüsile.

   Bild der Wissenschaft

   Erootika ka vanas eas!

   Paljud inimesed peavad seksi kõrges eas ikkagi veel üksnes meeste privileegiks. Kuid uuemad uurimused näitavad, et iga teine üle 60-aastane naine näeb erootilisi unenägusid ja kaks kolmandikku neist rahuldavad ennast ise. Ulrike Brandenburg Aacheni ülikoolist küsitles 52 naist vanuses 60-90 eluaastat nende seksuaalelu kohta. Ta jõudis järeldusele, et vanemad naised ei ole sugugi aseksuaalsed ning seksuaalse rahuldatuse ja aktiivse seksuaalelu vahel ei ole seost. Naised, kes suhtusid oma kehasse positiivselt, olid ka oma seksuaaleluga rahul. Brandenburg kritiseerib selles seoses nüüdisaegset iluideaali, mis pidurdab ja surub alla vanemate naiste seksuaalsust.

   Bild der Wissenschaft

   Bakterid naha kaitsel

   Meie nahka ohustavad mitmed stressifaktorid: ultraviolettkiirgus, kuum, külm, soolad ja mitmesugused keskkonnamürgid. Kasutusel olevad nahakreemid nende eest eriti ei kaitse. Viimasel ajal on ilmnenud, et selle probleemi puhul võivad aidata mitmesuguste mikroorganismide poolt sünteesitavad ained - nagu ektoiin, mis võimaldab neil elada kõrge soolasisaldusega vees, näiteks Surnumeres. Üks Witteneri ettevõte on välja töötanud meetodi, kuidas ektoiini toota. Selleks viiakse mikroorganismid kõigepealt suure stressifaktoriga keskkonda (kõrge soolasusega vette), nende stressitegurite toime järsul peatamisel "heidavad" bakterid ektoiini aga oma kehast välja.

   Ektoiinitooted võivad kaasa tuua suure pöörde kosmeetikatööstuses. Need kantakse kreemina nahale, kus nad raku tähtsaid osi kaitsevad ning raku enda "parandussüsteeme" stimuleerivad.

   Bild der Wissenschaft