Kõrvuti riigikorra muutmisega on Austraalias viimastel aastatel esile kerkinud vajadus muuta ära Austraalia lipp, mis samuti pärineb koloniaalajast.

   Austraalia Ühendus (Commonwealth of Australia) on (Briti) Rahvaste Ühendusse (Commonwealth of Nations) kuuluv föderatiivne riik, mille ametlik riigipea on Suurbritannia kuningas (kuninganna), keda kohapeal esindab kindralkuberner (osariikides kuberner). Ühtede jaoks on see traditsiooniline side endise emamaaga. Teiste jaoks aga koloniaalajast pärit relikt, mis oleks ammu vaja kõrvale heita. Seetõttu on Austraalias viimastel aastatel olnud palju debatte teemal kuidas edasi. Võimalusi on mitmeid, kuid peaasjalikult on alternatiive kaks – jätkata senisel kujul või kuulutada Austraalia vabariigiks ja ühtlasi sõltumatuks Suurbritannia monarhist ning teda kohapeal esindavatest ametiisikutest. 1999. a. toimunud referendumil otsustas Austraalia elanikkond jätkata küll Briti trooni alamatena, kuid on üsna tõenäoline, et juba lähiaastatel tõuseb see teema uuesti päevakorda.

   Kõrvuti riigikorra muutmise vajadusega on aga veelgi teravamalt esile kerkinud vajadus muuta ära Austraalia lipp, mis samuti pärineb koloniaalajast. Seejuures on vaidlused Austraalia lipu ümber kestnud tegelikult kauemgi kui vaidlused riigikorra asjus. Toimunud riigi staatuse referendumi tulemused ei tähenda, et riigilippu ei võiks lähiaegadel (ka olemasoleva riigistaatuse korral) muuta.

   Austraalia lipp

   Olemasoleval Austraalia lipul on tumesinisel taustal kolm elementi – vasakus ülanurgas Suurbritannia lipp Union Jack, vasemas alanurgas nn. ühenduse täht (commonwealth star) ning paremat lipu poolt hõlmav Lõunaristi tähtkuju kujutis. Union Jack näitab, et esimesed eurooplastest kolonistid olid pärit Suurbritanniast. Ühenduse täht on 7haruline – 6 haru tähistavad igaüks ühte Austraalia osariiki ning seitsmes kõiki Austraalia territooriume (Austraalial on kaks mandri- ja rida nn. ülemereterritooriume). Lõunarist on aga tähtkuju, mis on nähtav kõikidest Austraalia osariikidest ja territooriumidelt.

   Aborigeenide lipp

   Austraalia põliselanike lipu lõi aborigeenist kunstnik Harold Thomas 1971. aastal. Lipu idee on seotud aborigeenide 1960. aastate protestimarssidega. Nimelt oli vaja mingit sümbolit, mille abil aborigeenide õigustega seotud demonstratsioonid oleksid selgelt identifitseeritavad ja muu elanikkonna seas hästi nähtavad.

   Esimest korda lehvis aborigeenide lipp 1971. aastal Adelaid'is Victoria väljakul Rahvuslikul Aborigeeni Päeval (National Aboriginal Day). Aborigeenid võtsid lipu omaks aga aastal 1972, pärast seda, kui see lehvis aborigeenide nn. telksaatkonna kohal Canberra vana parlamendihoone lähedal.

   Aborigeenide lipu must värv kujutab aborigeene. Punane värv sümboliseerib maad ja aborigeenide hingelist suhet sellega, kollane – päikest, elu andjat.

   Põliselanike lipp on Austraalias olnud väga populaarne nii aborigeenide kui ka mitteaborigeenide seas. Seetõttu astus Austraalia valitsus 1994. aastal samme, andmaks aborigeenide lipule ka ametlikku (kaitset tagavat) tunnustust. Pärast rahvaga konsulteerimist kuulutaski valitsus juulis 1995 välja otsuse anda aborigeenide lipule ametlik, Austraalia lipu (Flag of Australia) staatus 1953. aasta Lippude Akti (Flags Act) punkt 5 alusel. 14. juulil 1995 kinnitas vastavat otsust Austraalia kindralkuberner William Hayden.

   Uued ettepanekud

   Mõtteid Austraalia lipu muutmiseks on olnud palju. Üks laialdast vastukaja saanud idee nägi ette asendada olemasoleval Austraalia lipul Union Jack lihtsalt aborigeenide lipuga.

   Ettepanekus on iva sees, kuid sellel on ka oma vajakajäämised. Põhiliseks puuduseks on paljude aborigeenide (sealhulgas nende lipu looja) hästipõhjendatud vastuseis. Harold Thomasi seisukohad võib kokku võtta järgmiselt: aborigeenide jaoks ei ole nende lipp mingi teisejärguline asi; ta lehvib ise, mitte mingi teise lipu lisandina. Pealegi on praegune Austraalia riigina üles ehitatud siiski eelkõige valgete inimeste äranägemist mööda, mitte põliselanike tahtmiste järgi. Seetõttu ei ole aborigeenide lipu kasutamine Austraalia lipul ka kohane.

   1981. aastal asutatud tulu mitte taotlev ja apoliitiline organisatsioon Ausflag on välja pakkunud mitmeid omapoolseid ideid uue lipu leidmiseks. Ausflagi poolt 1997 esitletud kavand kujutab näiteks mitme traditsioonilise elemendi (Lõunarist, punane-valge-sinine värvigamma) ühendamist. Ka sarnaneb lipp mõnede arvates liigselt Kanada lipuga.

   Rahvahääletus

   22. jaanuarist 22. detsembrini 1998 said Austraalia kodanikud valida oma lemmiklippu konkursi 100 finalisti ja organisatsiooni Ausflag üheksa väljapakutud lipuvariandi vahel. Siinkohal on ära toodud mõned kavandid, mis rahvahääletusel said enim toetust (vt. joonised). Populaarsematel neist oli kasutatud põhiliselt kahte motiivi – Austraalia praeguse lipu elementi Lõunaristi ja Austraalia kõige tuntumat looma kängurut. Värvikombinatsioonidest eelistati aga sini-valge-punast.

   Lõpetuseks tuleb Austraalia elanikele soovida jõudu ja tarkust uue riigilipu loomisel. On ju lipp üks olulisemaid riigi sümboleid, mida ei looda kindlasti vaid üheks hooajaks.

   ANDRUS MÖLDER (1970) on finantsanalüütik,
kelle hobiks on aastast 1986 olnud väikerahvad,
sealhulgas nende sümboolika.

Pildid:

• Austraalia praegune lipp
• Austraalia põliselanike lipp
• Austraalia uue lipu ideekavand.
• Rahvahääletusel 4. koha saanud lipukavand.
• Ausflag'i 1997. aasta kavand.
• Rahvahääletusel 5. koha saanud lipukavand. Seegi näitab Austraaliat kahe kogukonna – valgete ja aborigeenide – sümbioosina. Valgete jaoks on lipul sinisel taustal Lõunaristi kujutis. Aborigeene tuletab aga meelde kollasega kujutatud bumerang – aborigeenide viskenui.
• Rahvahääletusel 1. koha saanud lipukavand. Esimese koha saanud lipp on huvitav kunstilises mõttes. Ühest küljest on lipul kujutatud Austraaliale nii omast kängurut, teisalt moodustub sinisest ja kollasest värvist lipul huvitav laine. Punane maa kujutis tuletab aga meelde aborigeenide maad nende lipul. 7haruline täht lipu paremal poolel on juba olemasolevalt Austraalia lipult tuttav nn. ühenduse täht.
• Rahvahääletusel 7. koha saanud lipukavand ühendab kahte Austraalia tuntuimat sümbolit – Lõunaristi ja hüppavat kängurut. Seejuures on känguru kujutatud väga graatsilisena. Lipu värvikombinatsioon on ilus, kuid arvestades asjaolu, et sini-valge-punane värvilahendus on olemasolevatel riigilippudel kõige enam kasutatav, mõjub ta suhteliselt igavana.
• Rahvahääletusel 2. koha saanud lipukavand. See on n.-ö. segu olemasolevast Austraalia (parem pool) ja aborigeenide lipust (vasak pool). Seejuures mõjub keskel asuv kollane päike olemasolevaid lippe (ja rahvaid) ühendava elemendina.
• Brendan Jones'i lipukavand. Väga paljusid ideid ühendab rahvusvaheliselt tuntud asjahuvilise Brendan Jones'i ideekavand. Selle parem pool on üle võetud praeguselt Austraalia lipult (kuigi sinine on veidi heledam), vasema poole värvidest punane, kollane ja must on aborigeenide värvid. Lipu nn. aborigeenide poolel on kujutatud neile omast bumerangi ning valgete austraallaste jaoks olulist ühenduse sümbolit – 7harulist tähte. Mõnevõrra häirib poolte ebaproportsionaalsus: parema poole suurem ulatus justkui rõhutab valgete austraallaste juhtivat kohta ühiskonnas, kuigi ideetasandil see tõenäoliselt niimoodi mõeldud ei olnud.
• Rahvahääletusel 3. koha saanud lipukavand. Vägagi tähendusrikas kavand – kasutatud värvid on ligilähedaselt samad, mis aborigeenide lipul (vaid kollane on mõnevõrra tumedam). Ning ka päike on aborigeenide lipul kasutatav element.