Horisondi logo
<< | Arhiiv | Lingid | Tellimine | Impressum | e-post
Horisont 1/2000
NORSKAMINE ON RÄNK HAIGUS
REIN VESKIMÄE

   Norskamine? Haigus? Mis te nüüd! Ükski inimene ei lähe naljalt arsti juurde kurtma, et ravige mind norskamisest terveks. Valehäbi ei luba seda teha kõhukal direktoril ega tüsedal koduperenaisel. Mäletan ühte aastatetagust pulma, õigemine puhkamist pärast koiduni kestnud pulmamelu laka peal, sel ajal, kui noorpaar tõesti pulmaööd pidas. Pulmalised tahtnuks pisutki sõba silmale lasta, aga ei saanud. Sest üks üsna noorepoolne isand võttis norsata nii vägevalt, et tema larin summutas isegi taluõuele sõitnud kontvõõra traktori müra. Kõrvaltukkujaid ajas see isegi naerma, unemati kadumisest rääkimata, aga tema naine ja laps magasid oma leivaisa kaisus õndsat und, teadmata tema haigusest. Võib-olla isegi varajasest südametõvest?

   Norskaja satub arsti juurde rohkem kogemata, siis kui kurk kipitab, või on tunda, nagu oleks mingi tükk kurgus. Aga krooniline neelupõletik ongi tihtipeale tingitud sellest, et suulagi peksab norskamise ajal vastu teisi limaskesta osi, ja taob need nii pehmeks, et tekib põletik. "Kurguhädast lahtisaamiseks tuleb see lihaste lõtvumisest tingitud vibratsioon kõrvaldada," selgitab doktor Mart Kull, Tartu Ülikooli kõrva- ja kurgukliiniku juhataja, kes puutub seesuguste haigetega kokku iga päev. Tema jutust ühe operatsiooni vaheajal koorubki välja see päris tõde, milleni on jõutud uuringute ja praksise käigus TÜ kurgu- ja kõrvakliinikus alles viimastel aastatel.

   Kurguhäda?

   Kontrolli, kas norskad?

   Enamikul lihastel on toestik – kopsus kõhreline, ninas luuline, neelupiirkonnas aga karkass puudub. Õhu liikumine hingamisel allub ühele füüsikaseadusele, mis ütleb, et gaasivoolukiirus mingis torus on pöördvõrdeline tema rõhuga. Ja kui nüüd kusagil kõris või ninas (need on ka torud) läheb õhuvoolutee kitsamaks (mandlid tursunud, adenoidid suured, tavalisest kogukam keelepära jne.), suureneb õhuvoolukiirus, mis omakorda kisub kinni selle piirkonna. Nii paneb õhuvool suulae lehvima, tegemist ongi norskamisega. Säärased mehaanilised võnkumised tekitavad mõnikord põletiku ehk limaskesta trauma, mis sageli väljendub tundes, nagu oleks mingi tükk kurgus. Enamasti kontrollitakse siis, et ega selles pole süüdi kurku sattunud pisikud. Antibiootikud võtavad sel juhul küll põletiku maha, aga kui tegemist limaskesta pideva kahjustusega, ei pruugi need lõplikult aidata. Norskamine ei kao niisama kuhugi. Kui ikka ühte lihast tampida kogu aeg, ei ole see võimeline normaaalselt töötama.

   Tänapäeval on lähenemine kurguhädadele muutunud. Tartu Ülikooli kõrva- ja kurgukliinikusse sattudes vaatavad kliiniku juhataja või tema kolleegid järele sellegi, kas patsiendil tekkinud põletiku põhjus pole mehaaniline. Kui nii, siis tuleb kurgu lehviv osa tugevamaks muuta. Seal ei mõelda mingile viiruslikule nakkusele kui esmasele haiguse tekitajale, vaid kui tagajärjele purunenud limaskesta peal – tüsistusele. Mis siis teha? Kuidas sel juhul haigust diagnoosida ja ravida?

   Oluline on alati arstil teada, kas patsient norskab? Teeb ta seda sisse- või väljahingamisel? Või mõlemal juhul? Kas tal tuleb ette hingamispeetusi, rahvakeeli – kas ka hing mõneks ajaks kinni jääb? Niisugune teadmine võimaldab arstil välja selgitada hingamistee umbumistaseme. Sellest ju norskamine sõltubki ja kirurg peab seda teadma. Eestis on küll üksainus ja kallis unemasin, millega saab haigeid uurida. Aga Tartu kõnealuses kliinikus kasutatakse lihtsamaid ja odavamaid võtteid. Nimelt on Tartu Ülikooli õppejõud bioloogiadoktor Arved Vain välja töötanud lihastoonuse mõõturi – müomeetri märkus 1 , mida saab edukalt kasutada ka kurgulihaste pinge määramisel. Uuringud selles osas on kurgukliinikus kestnud juba neli aastat.

   Uued operatsioonivõtted maailmas

   Tulemused näitavad, et haiguse algstaadiumis on neelu pehme suulae lihaste toonus langenud. Ja sel ajal oleks sobiv hetk oma vea üle arstile kaevata. Kui nimetatud lihased on sidekoestunud ja päris ära tambitud, hakkab pinge neis hoopis tõusma – nii näitavad müomeetriga tehtud uuringud. Mujal maailmas pole seda varem täheldatud, sest puudus vastav riistapuu. Ja olenevalt mõõtmistel saadud lihaspinge suurusele saab kirurg otsustada, milline kurgulõikus teha. Selleks peab teadma normaalse lihase pingust. Praeguseks on kliinikus välja peilitud, missugune see peab olema 10–20-aastastel, 20–30aastastel jne. Erinevate vanusegruppide jaoks on säärane kaardistamine tehtud tollesama müomeetriga. Selles osas ollakse pioneerid kogu maailmas.

   Norskamist põhjustavat lihaste pingust saab suurendada ainult kirurgilisel teel. Mujal maailmas minnakse norskamise kõrvaldamiseks noaga ligi ja lõigatakse ära pehme suulagi, millega tekitatakse inimesele kahju. Tartus on norskamise ravimiseks välja töötatud uus operatsioonitehnika, millega ei kõrvaldata ühtegi lihast.

   Terves maailmas on teada, et lihase toonus sõltub sinna suubuvate närvide toonusest kui ka iga lihaskiu enda pingest. Arved Vainu teooria järgi ümbritseb aga igat kiudu veel sidekoeline kest. Ja selle peale mängitaksegi – veretu ja kiire laserlõikusega pingutatakse seda kesta. Niiviisi lihaste pinge neelus suureneb, laperdamine väheneb ja norskamine lakkab. Ühegi teise võttega ei saa sügavalt norskajale seesugust abi anda.

   Üks asi on, kui norskamine teisi magamistoas, hotellis või mõnes teises avalikus kohas häirib. Teine asi, kui patsiendil kõnealune pahe vaid kurguhädaga piirdub. Hoopis hullem on, et norskamist koos hingamispeetusega loetakse praegusajal peamiseks põhjuslikuks mehhanismiks kõrgvererõhutõvele ja südameinfarktile. Milles asi?

   Norskaja – infarktieelik

   Nimelt on norskav inimene hingamispeetuse ajal eluohtlikus seisundis. Loomariigis tähendaks see, et keegi on kõri kallal. Sel ajal mobiliseeritakse kogu meie elu alalhoidev süsteem: süsihappegaasi suurenemise ja hapniku vähenemise ajal veres käivitub kogu võitlusmehhanism. Neerupealise säsist eralduv adrenaliin on avariihormoon, millel on oluline tähtsus organismi kõikide osade mobiliseerimisel pinge ehk stressi seisundis. Adrenaliin paneb säärasel juhul südame kiiremini põksuma ja tõstab vererõhku. Kui süda öösiti magamise ajal sees klopib, on tegemist juba raskema juhtumiga: kõri kallale tunginud vaenlasega võitlemise käigus (loe: hingamispeetuse ajal) on ka suhkrutase veres üles aetud. Et üleliigsest suhkrust vabaneda, hakkab tööle kõhunääre. Aga suhkur ei kao seepärast kehast kuhugi, vaid muutub rasvaks. Iga säärane öine episood kasvatab norskaja kõhu või kintsude rasvaladet umbes viie grammi võrra. Inimene ütleb küll, et ta ei söövatki palju, aga kaalu tuleb juurde ikkagi.

   "Paksuks ei lähe mitte see, kes palju sööb," kinnitab prof. Kull, "vaid see, kes kergesti ja sageli vihastub. Selgi juhul saab süda pumbana üleliia koormatud. Öise hingamispeetuse ajal on ta just samasuguses olukorras." Eks võitlusvalmis organism panegi südame kloppima, inimest painavad hirmsad unenäod, keha läheb üleni higiseks – see kõik on tingitud õhu(hapniku)puudusest. Norskamisest ja sellega kaasnevast hingamispeetusest kõik alguse saabki. Poole kuni pooleteise minutilised hingamispausid viivad lõppude lõpuks üldisele kurnatusele – suhkrutõveni välja. Ent kui ei hinga, võib mõni saatuslik öö kohe eluküünla kustutada.

   Niisiis – norskamine on tervisele kahjulik, norskamine on ränk haigus. Selle kõrvaldamiseks antakse kompleksset abi Tartu Ülikooli kõrva- ja kurgukliinikus.

   1 Rein Veskimäe. Kuidas mõõta lihast. "Horisont" nr. 3 1999, lk. 3–9.

   REIN VESKIMÄE

Viimati uuendatud 6. juuni 2003