Horisont 1/2000

Horisont 1/2000

Tšetšeenia rahvuslipp võeti kasutusele 23. novembril 1990, neli päeva enne autonoomiadeklaratsiooni vastuvõtmist. Neli päeva pärast vabariigi väljakuulutamist, 1. novembril 1991 muudeti lipu triipude laiust ja kinnitati rahvuslipp riigi-lipuna. 9. novembril 1991 esitleti riigi vappi ja lippu ametlikult. Lipu põhitoon on roheline, mitte tumeroheline, nagu vahel ekslikult arvatakse. Valgete ja punase triibu laius on võrdsed (tihti arvatakse ekslikult, et valgete triipude laius on 1/2 punasest). Alumine valge triip asub lipu alumisest äärest triipude laiusega samal kaugusel. Tšetšeenia vapiga riigilippu on seoses vapil kujutatud hundiga kutsutud ka üksiku hundi lipuks. Tšetšeenia vapi keskseks kujutiseks on hall hunt. Hunt (tšetšeeni keeles borz) on tšetšeenide kõige enam austatud loom. Põhjenduseks on väide, et lõvi ja kotkas sümboliseerivad küll jõudu, kuid nad ründavad üksnes nõrku loomi. Hunt seevastu julgeb rünnata ka endast tugevamaid. Hundi vähest jõudu korvab eriline julgus, vaprus ja leidlikkus. Kui hunt võitluse kaotab, siis ta sureb vaikselt, valu ja kartust välja näitamata. Hunt sureb uhkelt, vaadates vastasele silma. Nende hundi omaduste tõttu samastavad tšetšeenid end tihti huntidega ning seetõttu on hunt ka nende vapil.

Viimati uuendatud 6. juuni 2003