| Artiklid |
 |
Kuidas mõõta Eesti teadust |
| Ühe riigi teadust hinnates ei saa piirduda vaid artiklite koguarvuga. Tuleb hinnata ka kvaliteeti, mille päis heaks näitajaks on tsiteeringud. |
Uus ja vana usk |
Maailmavaate kajastused
Eesti kesk- ja varauusaja arheoloogias
|
Sotsiaalne enesemäärang siirdeühiskonnas |
| Kihistumises etendavad tengelpunga kõrval olulist osa ka kultuuriline ja sotsiaalne kapital. |
Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma? |
| Kas raha eest saab tõesti õnne osta? Vastus oleks – vaid natukene! |
Juhuslikkusest rakkude elus |
Genoomil on ka oma vahimees.
|
Helicobacter pylori – nobeli preemiaga pärjatud meditsiiniavastus |
Ühest levinumast nakkusest, mis vaevab maailmas nii vanu kui noori.
|
Maaülikool uurib lehma skeletist geenideni |
Nüüd on Eestiski mitmeid farme, kus piimatoodang lehma kohta on kaheksa ja enam tonni aastas.
|
Kalade alarmreaktsioon |
Haistmine võib olla tähtsam kui nägemine.
|
Taimekahjurite vastu looduslike vaenlaste ja vahenditega |
Parem arusaamine putukate käitumist põhjustavatest teguritest võimaldab inimese ja putukate paremat läbisaamist.
|
Tehissüsteemide veakindlusest |
Doktorikraad on miinimumeeldus, et taotleda töökohta mis tahes Lääne juhtivas elektroonikafirmas.
|
Keskaegne kunst aitab mõista eesti ajalugu |
Saaremaa Karja kiriku arvukad portaalid ja peensusteni läbi töötatud ruumiprogramm annavad tunnistust selle pühakoja omaaegsest erakordsest staatusest.
|
Kütuseelemendid – quo vadis? |
Elektriautode, -busside, -skuutrite, aga ka raadiomajakate – ja kaugeltki mitte ainult nende – varustamiseks on vaja kütuseelemente.
|
Liitiumioon-akud – arvutiga! |
Taaslaetavad vooluallikad ja nende modelleerimine.
|
|
| Intervjuud |
|
Filosoofi teadlasekarjäär |
Vastab filosoof Roomet Jakapi.
|
Arvutamine on loodusteadus |
Vastab matemaatik Tarmo Uustalu.
|
Viis aastat ebatavalises paigas |
Vastab politoloog Piret Ehin.
|
Mikroobidele olen jäänud truuks seniajani |
Vastab bakterioloog Veljo Kisand.
|
Lastearst, kes uurib hingamist |
Vastab pediaater Jana Kivastik.
|
Uuringu keskmes pulli seemnerakkude viljastamisvõime |
Vastab veterinaar Triin Hallap.
|
Silmitsi superhapetega |
Vastab keemik Ivo Leito.
|
|
| TF-i toel tehtud uurimuste rakendusi |
|
Eesti keele värsimõõdu kirjeldamiseks |
| Mihhail Lotman Tartu Ülikooli semiootikaosakonnast uuris Eesti värsi silbilisrõhulist rütmikat 19. sajandi lõpust kuni 20. |
Dünaamiliselt ohutu sõidukiiste |
| Turvavöö kinnitub kahes punktis istmeraami külgedele, kolmas kinnituspunkt asub tavaliselt sõiduki korpusel. Kuna nt bussi keskel ei saa turvavööd kinnitada bussi korpuse külge, tuleb turvarihm kinnitada istme seljatoe ülaosale, kus on kolmas kinnituspunkt. |
Keava muinasaja linnusel |
| Teadusfondi grandiprojekti Keava – “Päikese Käsi” raames viidi Tartu Ülikooli professori Valter Langi juhendamisel aastatel 2001–2004 esmakordselt läbi hulk arheoloogilisi ja paleoökoloogilisi uuringuid Harjumaa muistse lõunaosa tähtsaimas keskuses – Keavas. |
Tasaste naastudega rehvid |
| Tehnikaülikooli materjalitehnika instituudi pulbermetallurgia laboris on professor Jakob Kübarsepa juhtimisel loodud materjal uudse konstruktsiooniga tasaste naastudega rehvide valmistamiseks. |
Estonia klaver heliseb üha paremini |
| Pea kogu AS ESTONIA klaverivabriku toodang müüakse Ameerika Ühendriikides. |
Kinnitus Hubble’i konstandile |
| Tartu Observatooriumi vanemteadur Jaan Pelt on olnud edukas astronoomia vaatlusridade statistilise analüüsi vallas. |
Kõneleja-spetsiifilised tunnused kõnesignaalis |
| Teadusfondi grandiprojektis “Kõneleja-spetsiifilised tunnused kõnesignaalis” kasutati BABEL-i andmebaasi salvestusi 70 kõnelejalt ning tehti täiendavaid kõnesalvestusi kolmekümne BABEL-i andmebaasi salvestamisel osalenud diktoriga. Salvestati ka eestlaste soomekeelset kõnet ja venelaste eestikeelset kõnet ning koostati programmid erinevate spektraalsete tunnuste automaatseks analüüsiks. |
Marjad kätte raputiga |
| Polli Aianduse Instituudi vanemteadur Toivo Univer uurib astelpajusortide keemilise koostise sõltuvust kasvukoha mullastikust ja klimaatilistest tingimustest, eesmärgiga selgitada viljade õlisisalduse ja koostise muutusi ning bioaktiivsete ainete akumulatsiooni. |
Parim kaup – emaskalad |
| Eesti Maaülikooli kalakasvatuse osakonna juhataja Tiit Paaver hindas võrdlevalt vikerforelli ja karpkala tõugusid ning valis Eesti tingimuste jaoks sobivad vormid. |
Andmebaas metsateadlastele |
| Eesti Maaülikooli doktorant Allan Sims on loonud metsanduslike takseermudelite andmebaasi FORMOD. |
Saja tuhande puu mõõtmisandmed |
| Aastail 1995–2005 rajasid Maaülikooli metsanduse ja maaehituse instituudi metsakorralduse osakonna töötajad Eesti Teadusfondi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku. |
Karjääridesse lepikud |
| Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi teadur Margus Pensa näitas põlevkivikarjääride rekultiveerimistööde kuluanalüüside põhjal, et bioloogilise mitmekesisuse seisukohast on kõige otstarbekam jätta karjääripuistangud looduslikule uuenemisele. |
Õhusaaste mõju rabamännikutele |
| Ökoloogia instituudi osakonnajuhataja Valdo Liblik tegi kindlaks, et Kirde-Eesti kõrge õhusaastatuse mõju rabamännikutele ilmneb lokaalselt. |
Kliimamuutuste mõjuritest Eestis |
| Tartu Ülikooli geograafia instituudi teadurid uurisid Jaak Jaaguse käe all atmosfääri tsirkulatsiooni Eestis. |
Sagenevate tormide tagajärjed |
| Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi teadur Are Kont uuris viimase 50 aasta ilmastiku statistikat. |
Fotosüntees armastab punast valgust |
| Võiks arvata, et fotosünteesis on juba ammu kõik avastatud, mis avastamist väärib. Aga võta näpust! |
Foononeid purskavad kristallid |
| Mõnedes tahkistes, näiteks inertgaasikristallides, võib lokaalsete võnkeergastuste interaktsioon kristalli teiste võnkumistega võrreldes eriti tugev olla, põhjustades üllatavaid nähtusi. |
Eksperiment kinnitas uut teooriat |
| Füüsikateoreetik Martti Raidal (KBFI) näitas, et leptonite ja kvarkide massimaatriksite ühinemise tulemus on määratud mitte masside absoluutväärtustega, vaid nende segunemisnurkadega. |
Jahenemine soojenemise vastu |
| Globaalsete kliimamuutuste oht on muutnud atmosfääriaerosooli uurimise “kuumaks” probleemiks. |
Uued võimalused südame uuringuks |
| Tehnikaülikooli elektroonikainstituudis on professor Mart Mini käe all loodud mikroelektroonsed vahendid südame ning siirdorganite monitooringu jaoks. |
Trammid töökindlamaks |
| Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituudis on professor Juhan Laugise juhendamisel moderniseeritud 22 Tallinna trammi veoajameid. |
Tartu tänavavalgustus kontrolli all |
| Professor Mart Mini käe all töötati mobiilse andmeside ning Interneti baasil välja Tartu tänavavalgustuse tsentraalse juhtimise ja kontrolli telemaatikasüsteem. |
|
