Mis hämmastas üldsust kõige enam?

Eks ikka see korrapära, samuti asjaolu, et ilmselt tuleb revideerida teaduses seni tunnustatud seisukohti Universumi tekkimisest. Korrapärast rakkude paigutust võib võrrelda meekärjega, kus samuti rakud paigutuvad korrapäraselt ³. Ilmselt

juhuslikult ei saanud see nii tekkida, oli vaja mingit tegurit (kärje puhul mesilasi), kes need rakud ilusasti ritta seadis. Täiendavaks raskuseks on siin asjaolu, et rakusüsteem on nii suur (ühe raku läbimõõt ligi 400 miljonit valgusaastat), et isegi valgusel ei jätku aega Universumi eluea jooksul vahetada informatsiooni rakkudevõrgu erinevate servade vahel. Seega on ainus võimalus sellise korrapära tekkeks Universumi varajane arengustaadium, mil ta oli veel väga kompaktne ja jätkus ka aega korrapära tekkeks. Sel perioodil oli Universum gaasilises olekus ja oli vaja mingit ``tuult'' korrapärase lainetuse tekkimiseks. Universumit moodustavas gaasis levisid sel ajal igasugused helilained, millest teatud lainepikkusega heli pidi olema eriti tugev, just nagu kindla pikkusega orelivile puhul. Seetõttu Universumi lainetus piltlikult õeldes külmus superparvedena.

Kes või mis "puhus Universumi orelit'' pole veel selge. Otsingud jätkuvad, aga nüüd juba hoopis kindlama suunitlusega. Kui meie tulemused on õiged, siis peaks vastav lainetus olema mõõdetav ka Universumi foonkiirguses, mis tekkis ajal, kui Universum oli umbes tuhat korda väiksem praegusest ja peale Universumi jahtumist jätkab hulkumist avaruses. Sellised foonkiirguse häired on tõesti avastatud. Küsimus on selles, kui tugevad on foonkiirguse lainete amplituudid erinevate lainete korral. Kui meie tulemus on õige ning lainepikkusel umbes 120 megaparsekit on lained tugevamad, siis peaks foonkiirguses olema umbes ühele nurgakraadile vastavad lained samuti teistest tugevamad (sellisele nurkläbimõõdule vastab 120 megaparsekit praeguses Universumis). Esialgsed tulemused kinnitavad tõepoolest, et sel lainepikkusel on ka foonkiirgusel tugev maksimum. Aga see tahab veel kontrollimist, sest tegemist on väga nõrga lainetusega, mille suhteline amplituud on kõigest üks sajatuhandik.

³J. Jaaniste. Hiigelkärg - Universum. "Horisont" nr. 7 ja 8 1981;
J. Einasto. Maailm nagu meekärg. "Horisont" nr. 7 1995.

<-eelmine lehekülg

Osa fotost, mis on kujutatud Hubble'i teleskoobiga... ->