arvutiteadus

Uue põlvkonna veakindlad kiibid TTÜ-st

Algas uurimisprojekt DIAMOND, mida koordineerivad Tallinna Tehnikaülikooli teadurid. DIAMONDi eesmärk on luua uus tehnoloogia veakindlate kiipide väljatöötamiseks.

Kiipide kiire areng on oluliselt tõstnud meie elukvaliteeti, kiipe sisaldavad nii kiipkaardid, kodutehnika, kellad kui sõidukid. Tänapäeval töötab maailmas rohkem mikroprotsessor-kiipe, kui on planeedil inimesi. Moodsad kiibid koosnevad aga miljarditest lülititest, mille suurus väheneb iga uue põlvkonnaga. Praegu on ühe niisuguse lüliti mõõtmed võrreldavad tuhandikuga juuksekarva läbimõõdust. Niivõrd keeruka kiibi vigadeta projekteerimine käib üle jõu eeskätt lülituste tohutu arvukuse tõttu, samuti on lülitid aina tundlikumad väliskeskkonna suhtes. 

DIAMOND

DIAMOND on uurimisprojekt, milles osalevad Tallinna Tehnikaülikool, IT-korporatsioonid IBM ja Ericsson, Bremeni, Grazi ja Linköpingi ülikoolid, Eesti ettevõte Testonica Lab ja Ungari firma TransEDA. Projekt algas 2010. aasta jaanuaris ning kestab kolm aastat. Projekti mahuga 3,8 miljonit eurot (60 miljonit krooni) rahastab Euroopa Komisjon. DIAMONDi teaduslikuks koordinaatoriks on TTÜ Arvutitehnika instituudi vanemteadur Jaan Raik ja eesmärgiks veakindlate kiipide loomine.

DIAMONDis osalev uurimisgrupp, mis kuulub akadeemik Raimund Ubari juhitud TTÜ arvutitehnika ja -diagnostika laborisse, on aastast 1992 osalenud juba kümnes Euroopa raamprogrammi projektis ning koordineerib vabariiklikku Integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskust CEBE.

Ilu on arvuti algoritmides

Arvuti, arvuti laua peal, kes on kõige kaunim ilma peal? Nii võiks küsida küll, sest Tel Avivi Ülikooli teadlane Amit Kagian on õpetanud arvutile, kuidas ära tunda naise ilu. Koos kaasautorite Eytan Ruppini ja Gideon Droriga kirjutab Kagian saavutusest ajakirjas Vision Research.

Uurimistöö ei ole siiski nii kerglane kui esmapilgul võib näida, sest lisaks edevatele kaunitaridele pälvib ta kindlasti paljude tehisintellekti arendajate tähelepanu. Leidlikust tarkvarast võib kasu olla ka plastilises ja taastuskirurgias operatsioonide kavandamisel ning küllap aitab ta ka edendada arvutipõhist näotuvastust.

Syndicate content