tehnoloogia

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste leiutisele, millega saab kiiresti ja lihtsalt diagnoosida nii tervisehäireid kui tuvastada euromüntide ehtsust, anti hiljuti välja USA patent.

Patent number US7706872B2 anti leiutisele „Meetod ja seade elektrilise bioimpedantsi mõõtmiseks". Leiutisele on juba välja antud Eesti patent ning lähiajal antakse välja ka Euroopa patent. Leiutise autorid on TTÜ teadlased-elektroonikud professor Mart Min, vanemteadurid Raul Land ja Toomas Parve ning arstidiplomiga doktorant Andres Kink, kellel on valminud ka impedantsmeetodi kasutamisele tuginev doktoritöö.

Leiutise sisuks on mitmesuguste, aga eriti bioloogiliste ja keemiliste materjalide ja struktuuride ning süsteemide analüüsimine elektriliste signaalidega võimalikult lihtsal viisil, kasutades diskreetset ja numbrilist signaalitöötlust. Värsket patenti on plaanis kasutada käesoleva aasta sügisel algava Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektis SAFEMETAL. Projekti raames tehtavaid töid, mis puudutavad euromüntide turvalisust, tutvustab professor Min ka peagi ilmuvas juulikuu Horisondis.

Professor Mart Min. Foto: TTÜ

Tihedat liiklust peetakse tavaliselt üsna keskkonnavaenulikuks nähtuseks, aga nüüd on Iisraeli insenerid leiutanud võtte, kuidas mürisevaid ja heitgaase levitavaid sõidukeid keskkonnasõbraliku energia tootmiseks rakendada. Selleks tuleb asfaldi alla paigaldada piesoelektrilised kristallid, mis muundavad autode tekitatud vibratsiooni elektrienergiaks.

Haim Abramovich Haifast Technion-Israeli Tehnikainstituudist väidab, et kui selliste lisandustega varustada neljarealine maantee, hakkaks selle iga kilomeeter elektrit tootma kuni 400 kilovatise võimsusega.

Hiire pea külge kinnitatud väike mikroskoop näitab hiire ajurakkude tegevust reaalajas ja aitab teadlastel avastada seoseid ajus toimuva ning looma käitumise vahel.

Stanfordi Ülikooli teadlase Mark Schnitzeri ja ta kolleegide konstrueeritud mikroskoop kaalub ainult 1,1 grammi ega sega hiire igapäevaseid toimetusi kuigivõrd. Seadeldis klõpsab ajurakkudest umbes 100 kaadrit sekundis. Selleks, et rakke paremini nähtavaks teha, süstitakse looma ajju värvainet, mis hakkab elavhõbe-kaarlambi valguses fluorestseerima.

Soome riigi ja tööstusettevõtete välja antava Millenniumi Tehnikaauhinna tänavuseks saajaks kuulutati kolmapäeval Helsingis Ameerika inseneriteadlane Robert Langer. Massachusettsi Tehnikainstituudis töötav Langer on aidanud välja arendada innovaatilisi biomaterjale, mis aitavad ravimaineid soovitud viisil inimorganismi viia ning kahjustunud kudesid taastada.

800 tuhande euro ehk enam kui 12,5 miljoni Eesti krooni suurune auhind antakse iga kahe aasta järel mõne konkreetse läbimurdelise uuenduse eest, millel on soodne mõju inimeste heaolule.