meditsiin

Tallinna Tehnikaülikool esitas Ühendriikide patendiametile vähiravimeetodi patenditaotluse

TTÜ teadlased eesotsas professor Priit Kogermaniga on avastanud kinaasi HULK3 uue kasutusvõimaluse, millele nüüd taotletaksegi patenti. Tegemist on kinaasiga, mis võib sobida ravimimärklauaks vähkkasvaja ravimisel.

Vähk tähendab enamasti rakkude ülemäärast produktsiooni, kusjuures osadel neist on tüvirakkude omadused. HULK3 on valk, mis mõjutab tüvirakkude taastootmist. HULK3 mõjutamisega saab seega mõjutada vähirakkude hulka. Samuti loodetakse, et selle valgu abil õnnestub alla suruda vähirakkude liikumist algsest vähikoldest välja, st vähendada siirete ehk metastaaside teket.

Lagritsaga kokaiini vastu

Kokaiinisõltuvuse vastu tõhusalt aitavat ravimit pole seni leitud, aga nüüd loodavad USA ja Korea teadlased abi lagritsast.

Õigemini ühest lagritsa koostisosast - flavonoidist, mille nimi on isolikviritigeniin. Meevul Hwani töörühma katsetes rottidega on kõnealune aine aidanud leevendada kokaiinimürgistuse mõju. Arvatakse, et see aitaks koguni vältida surma üleannustamise tagajärjel. Uurijate väitel kontrollib isolikviritigeniin dopamiinitoodangut, pärssides niiviisi heaolutunde teket ja ennetades sõltuvuse kujunemist.

Roheline tuli embrüonaalsete tüvirakkude esimestele kliinilistele katsetele

23. jaanuaril sai Californias asuv biotehnoloogia firma Geron Ameerika Ühendriikide toidu ja ravimite järelevalve ja litsenseerimisega tegelevalt valitsusagentuurilt (Food and Drug Administration) loa läbi viia esimesed embrüonaalsete tüvirakkude (vt embrüonaalne tüvirakk) inimteraapia kliinilised katsed maailmas.

Positiivne hinnang taotlusele tuli vaid mõned päevad pärast Ühendriikide 44. presidendi Barack Obama ametisse vannutamist. Obama üheks valimislubaduseks oli  tühistada Bushi administratsiooni keeld rahastada embrüonaalsete tüvirakkude uuringuid föderaalsetest ja osariiklikest vahenditest.

Kuigi loodetest ja täiskasvanutest eraldatud tüvirakkude teraapiate kliinilisi katseid on varem korduvalt läbi viidud, on embrüonaalsete tüvirakkude põhised teraapiad paljulubavamad, kuivõrd embrüonaalseid tüvirakke on kergem kultiveerida ning diferentseerida pea ükskõik millise kehakoe rakuks.

pagi

Pagi on äkiline tuule tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub tavaliselt muutliku või heitliku ehk ebapüsiva ilmaga. Pagi korral võib tuul tõusta vaikusest 30 m/s ja enamgi mõne hetkega; hiljemalt poole tunni jooksul tuul nõrgeneb taas. Enamasti kestab pagi mõned minutid ja pagile järgneb vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ning seejärel taastuda.

Pagi ei seostu alati äikesega, vaid võib kaasneda ka näiteks talviste hooglumesadudega, eriti veekogude läheduses. Samuti tugevneb tuul mõnikord siis, kui üle läheb suur rünkpilv. Iga tugev tuulehoog pole siiski pagi: definitsiooni järgi peab tuul pagi korral tugevnema vähemalt 6-8 m/s võrra ühe minuti kestel.

Pagi on tegelikult laskuv õhuvool, mille tõttu õhutemperatuur langeb. Pagi põhjuseks on jahedama õhumassi teke pilvedes. Teatavasti on külm õhk raskem kui soe õhk ja see põhjustabki laskuvaid õhuvoole. Sageli peitub pagi algpõhjus jahutavas toimes, mida vihm avaldab õhumassidele.

Mõlemakäelistel on raskem lapsi saada

Inimestel, kes pole ei parema- ega vasakukäelised, vaid suudavad mõlemat kätt võrdväärselt kasutada, on keskeltläbi raskem lapsi saada kui puhtalt parema- või puhtalt vasakukäelistel.

Taanis tehtud uuring hõlmas enam kui 9000 kooselupaari. Tuli välja, et neil paaridel, milles üks osapool oli niiöelda mõlemakäeline, võttis viljastumiseni jõudmine teistest natuke rohkem aega.

Söö vähem, mäleta rohkem

Kes vähem sööb, sellel ei parane ainult kehaline tervis. Paraneb ka vaimne. Ehk täpsemalt öeldes, hiljuti valminud teadusuuring tuvastas, et vanematel inimestel parandab vähem söömine mälu.

Saksamaa Münsteri Ülikooli teadlane Agnes Flöel ja ta kolleegid testisid 50 vanema inimese mälu. Katsealuste keskmine vanus oli 60 eluaastat. Kõik nad olid veidi ülekaalus, kuid mitte väga. Ja eksperimendi ajal pidid nad iga päev tarbima ligi kolmandiku võrra vähem kaloreid kui tavaliselt.

Magnet puhastab vere pliist

Lõuna-Korea teadlased väidavad, et on leidnud võimaluse, kuidas eemaldada inimese verest tervisele ohtlikke raskeid metalle. Selleks kasutavad nad erilisi magnetilisi retseptoreid, mis seovad plii või mõne muu raskmetalli ioonid kõvasti enda külge. Seejärel võib retseptorid koos omandatud kandamiga hõlpsasti magneti abil verest eemaldada, puhastatud veri aga viiakse patsiendi soontesse tagasi.

Ohutu ja tõhusa pliieemaldusmeetodi väljaarendamine on väga tähtis saavutus, sest plii on ohtlik aine. Eriti mürgine on ta lastele, kellel võib tõsisema mürgituse tagajärjeks olla aneemia, lihasnõrkus või ajukahjustus. Inimese organismi võib sattuda näiteks bensiinis või värvides sisalduvat pliid.

Nanosensor otsib rakust toksiine

Ameerika teadlased on loonud imepisikese sensorseadme, mis läheb rakku sisse ja vaatab järele, kas seal leidub kasvõi väikeses koguses kantserogeenseid aineid. Seade võib ka kontrollida, kuidas ravim rakus toimib.

Massachusettsi Tehnikainstituudis välja arendatud nanosensor on palju väiksem kui inimese rakk. Ta koosneb piklikest süsinikumolekulidest, mida nimetatakse ka süsinik-nanotorudeks. Ümber selliste nanororude kimbu on mässitud DNA molekul, mille külge rakus leiduda võivad DNA-d kahjustavad ühendid saavad kinnituda.

Euroopa meditsiiniasutused vaevlevad tehneetsiumi puuduses

Tehneetsium-99m (Tc-99m) on perioodilisustabeli 43. elemendi, tehneetsiumi (Tc) radioisotoop, mida kasutatakse väga laialdaselt radioloogias, ennekõike südame, neerude ja aju töö kaardistamisel. Igal aastal viiakse maailmas läbi ligi 30 miljonit radioloogilist uuringut, millest hinnanguliselt 80 protsenti kasutavad just tehneetsium-99m-i. Isotoobi lühike eluiga annab radioloogias Tc-99m-ile teiste elementidega võrreldes olulise eelise, sest kiiresti lagunev isotoop võimaldab hoida uuringute käigus patsiendile osaks langeva kiirgusdoosi võimalikult madala. Samas välistab lühike eluiga Tc-99m pikemaajalise varumise.

Ajutised katkestused mitmete suurte meditsiini- ja teadusotstarbeliste tuumareaktorite töös on aga tekitanud Euroopas tõsise tehneetsium-99m põua.

radioisotoop

Radioisotoop on ebastabiilse tuumaga aatom. Aja jooksul selline tuum laguneb, lagunemise tulemusena tekib esialgsest elemendist madalama aatommassiga element ja eraldub alfa-, beeta- või gammakiirgust.

Radioisotoope kasutatakse väga laialdaselt näiteks meditsiinilistes uuringutes, aga ka näiteks suitsuandurites – paljud tänapäeva suitsuanduritest sisaldavad umbes 0,0002 grammi radioisotoopi ameriitsium-241.

pagi

Pagi on äkiline tuule tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub tavaliselt muutliku või heitliku ehk ebapüsiva ilmaga. Pagi korral võib tuul tõusta vaikusest 30 m/s ja enamgi mõne hetkega; hiljemalt poole tunni jooksul tuul nõrgeneb taas. Enamasti kestab pagi mõned minutid ja pagile järgneb vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ning seejärel taastuda.

Pagi ei seostu alati äikesega, vaid võib kaasneda ka näiteks talviste hooglumesadudega, eriti veekogude läheduses. Samuti tugevneb tuul mõnikord siis, kui üle läheb suur rünkpilv. Iga tugev tuulehoog pole siiski pagi: definitsiooni järgi peab tuul pagi korral tugevnema vähemalt 6-8 m/s võrra ühe minuti kestel.

Pagi on tegelikult laskuv õhuvool, mille tõttu õhutemperatuur langeb. Pagi põhjuseks on jahedama õhumassi teke pilvedes. Teatavasti on külm õhk raskem kui soe õhk ja see põhjustabki laskuvaid õhuvoole. Sageli peitub pagi algpõhjus jahutavas toimes, mida vihm avaldab õhumassidele.

Syndicate content