Konkreetsemalt: mis oli 18. aprilli lumesaju
ja 19. aprilli õhtuse pilvedemängu põhjuseks?
Aprill on enamasti esimene tõeline kevadkuu, mil on loota keskmise
temperatuuri püsivat tõusu üle 5 °C. Seda tärminit loetakse klimatoloogilise
ehk päriskevade alguseks.
Samuti saabuvad enamasti aprillis esimesed suuremad soojalained, mis võivad
muuta enesetunde suviseks. See soojus ei jää peaaegu kunagi püsima, võib hoopis
öelda, et mida intensiivsem on soojalaine, seda tugevam tagasilöök - see on
seotud polaarfrondiga. Aprill on olemuselt üleminekukuu ning väga muutliku
ilmastikuga, sest polaarfront hakkab liikuma oma suvisele keskmisele asukohale,
mis jääb Eestist põhja poole (talvel lõunasse) ning selle üleminekuga kaasnevad
sageli väga järsud temperatuuri- ja ilmastikumuutused.
2009. aasta aprilli algus oli keskmisest soojem, mõnel päeval isegi kuni 5
kaardi, ja maksimaalne temperatuur tõusis kuni 15 kraadini. Olulisi jahenemisi
ei olnud. 15. aprilli paiku hakkas olukord muutuma, sest kaugel Jäämerel
tekkis väga suur põhjatsüklon, mis liikus kagu poole. Neid oli tegelikult mitu:
esimene tõi järkjärgulise jahenemise, kuid teise tõttu hakkas lõuna poole
kiiresti laskuma külm õhk. Kuna külm õhk on raskem, sest molekulide liikumine on
väiksem, mahub ühte ruumalaühikusse enam molekule. See tingib omakorda tihedama
ja raskema õhu, mistõttu tugevnes ka tuul - kiire külma õhu sissevool. Juba
17. aprillil sadas Tallinnas vihma ja lörtsi ning õhtul tekkisid
mitmesugused huvitava kujuga pilved ja pilvemustrid, mis päikeseloojangu ajal
olid ka värvikirevad.

17. aprilli õhtul Tallinnas. Foto: Jüri Kamenik