meteoroloogia
2. veebruar 2010
Metobsiks kutsutakse rahvasuus Tartu Ülikooli
Meteoroloogiaobservatooriumi, mille 145. sünnipäeva ehk 145 aastat
meteoroloogilisi vaatlusi Tartus tähistati 1. veebruaril juubelikonverentsiga
Tartu Observatooriumis, mida kõnekeeles nimetatakse asukoha pärast ka Tõravere
Observatooriumiks. Lisaks tähistati konverentsi ja koosviibimisega ka 60 aasta
möödusmist EMHI Tartu-Tõravere Meteoroloogiajaama rajamisest ning 11 aasta
möödumist selle arvamisest päikesekiirguse uurimise ülemaailmsesse baasjaamade
võrku.
25. aprill 2009
Konkreetsemalt: mis oli 18. aprilli lumesaju
ja 19. aprilli õhtuse pilvedemängu põhjuseks?
Aprill on enamasti esimene tõeline kevadkuu, mil on loota keskmise
temperatuuri püsivat tõusu üle 5 °C. Seda tärminit loetakse klimatoloogilise
ehk päriskevade alguseks.
Samuti saabuvad enamasti aprillis esimesed suuremad soojalained, mis võivad
muuta enesetunde suviseks. See soojus ei jää peaaegu kunagi püsima, võib hoopis
öelda, et mida intensiivsem on soojalaine, seda tugevam tagasilöök - see on
seotud polaarfrondiga. Aprill on olemuselt üleminekukuu ning väga muutliku
ilmastikuga, sest polaarfront hakkab liikuma oma suvisele keskmisele asukohale,
mis jääb Eestist põhja poole (talvel lõunasse) ning selle üleminekuga kaasnevad
sageli väga järsud temperatuuri- ja ilmastikumuutused.
2009. aasta aprilli algus oli keskmisest soojem, mõnel päeval isegi kuni 5
kaardi, ja maksimaalne temperatuur tõusis kuni 15 kraadini. Olulisi jahenemisi
ei olnud. 15. aprilli paiku hakkas olukord muutuma, sest kaugel Jäämerel
tekkis väga suur põhjatsüklon, mis liikus kagu poole. Neid oli tegelikult mitu:
esimene tõi järkjärgulise jahenemise, kuid teise tõttu hakkas lõuna poole
kiiresti laskuma külm õhk. Kuna külm õhk on raskem, sest molekulide liikumine on
väiksem, mahub ühte ruumalaühikusse enam molekule. See tingib omakorda tihedama
ja raskema õhu, mistõttu tugevnes ka tuul - kiire külma õhu sissevool. Juba
17. aprillil sadas Tallinnas vihma ja lörtsi ning õhtul tekkisid
mitmesugused huvitava kujuga pilved ja pilvemustrid, mis päikeseloojangu ajal
olid ka värvikirevad.
17. aprilli õhtul Tallinnas. Foto: Jüri Kamenik
orkaan
Orkaan (Vaiksel ookeanil nimetatakse taifuuniks, India ookeanis tsükloniks
jne) on troopiline tsüklon, milles ulatub tuulte püsikiirus vähemalt 32,7 m/s
ja kus on eriti suur õhurõhugradient. Keskmes on sageli tuuletu ja ilusa ilmaga
ala - silm.
Orkaaniks loetakse
vaid troopiline tsüklon, mis vastab loetletud kriteeriumidele. Kui
parasvöötmes on mõnes tsüklonis sama tugev või tugevam tuul, siis öeldakse
orkaanitugevusega tuul või torkaan. Sageli eksitakse ajakirjanduses ka orkaani
liikumiskiirusega, ajades segi tuule kiiruse ja orkaani edasiliikumise kiiruse, mis on mõni
kuni mõnikümmend km tunnis.
Vt ka tuulte skeemi orkaanis.
pilv
Pilved
on nähtavad aerosoolikogumid taevas. Tavaliselt koosnevad veepiisakestest
või jääkristallidest, eriti sageli aga nende segust, mis on kondenseerunud
sobivatel tingimustel. Seejuures hõljuvad pilved planeedi pinna läheduses.
Astronoomias nimetatakse pilveks ka nähtavate aineosakeste massi, mis püsib koos
tänu gravitatsioonile, nagu näiteks udukogu.
Pilved tekivad enamasti õhu adiabaatsel jahtumisel, st reeglina siis, kui õhk
tõuseb, jahtub ja veeaur lõpuks kondenseerub, kuid
tuntakse ka pilveliiki, mis tekib õhu vajumisel.
Pilved klassifitseeriti alles 19. sajandil (Luke Howard) ning tänapäeval
jaotatakse need nelja klassi ja kümnesse põhiliiki. Pilveliike on tegelikult üle saja ning
sagedane on üleminek ühest liigist teise.
Pilved on oluline kliimafaktor, mis põhjustab sademeid (nii vedelaid kui
tahkeid), muudab temperatuurirežiimi vähem kõikuvaks jne, aga nende täpne
klimatoloogiline mõju, eriti temperatuurile, pole siiski teada.
polaarfront
Polaarfront on tsoon atmosfääris, mis eraldab
polaarset (jahedat) õhku troopilisest (soojemast) õhust, sest need ei segune eriti
omavahel. Polaarfrondiga käib kaasas jugavool, mis on väga tugeva õhu
liikumisega piirkond atmosfääris. Polaarfrondil kujunevadki kesklaiustele
iseloomulikud tsüklonid ja antitsüklonid. Talvel on polaarfront selgem ja
tugevam kui suvel, sest talvel on temperatuurigradient suurem. Suvel taandub
polaarfront põhja poole.
sissevool
Äikesepilv on
tõusva õhu pump ja loob seetõttu endale oma tuultesüsteemi, mille tagajärjel
esineb mitmesuguseid visuaalselt huvitavaid efekte. Üks selliseid on sissevool.
Kuna äikesepilves valitsevad tõusvad õhuvoolud, peab altpoolt uut õhku juurde
tulema, sest muidu tekiks hõrendus.
Sissevool ongi
piirkond, kus õhu juurdetõmme väljendub üsna intensiivselt ja vahel moodustub
sinna omapärane pilvesaba või -riba, mis seda tähistab. Maalähedases õhukihis
väljendub õhu sissevool meil Eestis enamasti tuulevaikusena, aga paikades, kus
on ägedamad äikesed (näiteks USAs või mussoonpiirkondades) ja sissevooludki
tugevamad, täheldatakse maapinnalähedal sissevoolu tugeva tuulena, mis puhub
äikesepilve suunas - justkui tolmuimeja.
3. aprill 2009
Tänavuse rahvusvahelise meteoroloogipäeva
teemaks oli „Ilm, kliima ja õhk, mida me hingame". Tegemist on olulise
temaatikaga, sest õhu kvaliteet, saaste ja kliima on üha päevakajalisemad
küsimused. Oluline on ka näiteks üldise hapnikufooni vähenemine: kui 200 aastat
tagasi oli õhu hapnikusisaldus 25 protsenti, siis tänapäeval ainult 21
protsenti - põhjuseks asjaolu, et hingamine ületab planeedi mastaabis
fotosünteesi.
kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline
keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka
rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.
Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi
saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed
antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.
13. märts 2009
9.
märtsil sadas Eestis mitmel pool jäävihma,
mis põhjustas jäidet ja libedust eriti Lõuna-Eestis. Kõige äärmuslikum olukord kujunes
välja Elva-Rannu teelõigul, mis öösel sadanud vihma ja õhus valitsevate
miinuskraadide tüttu kattus jääkihiga ja kus üks veoauto teelt välja sõitis.
Appi tõtanud puksiiriga juhtus sama. Raske oli käia ja isegi püsti seista.
Niisiis
sadas suuremas osas Eestist, eriti 9. märtsi hommikul, jäävihma ning tekkis jäide.
Ka lund sadas kõikjal - lund ladestus maksimaalselt 5-10 cm. Saju tõi meile
lõunatsüklon, kusjuures läänes asus 8. märtsi õhtupoolikul ka üks
sajuvöönd, aga see lagunes 9. märtsiks.
Huvitav
on märkida, et pilvede veesisaldus oli hommikul ebatavaliselt kõrge. Talvel ei
ole radar
kordagi nii kõrget veesisaldust näidanud. Ilmselt oli tegemist asjaoluga, et
radar registreeris vihma ja jäävihma 0,5 km kõrgusel (lumeekvivalent ei läheks
üle rohelise): peegelduvus on vedelate sademete korral suurem ja sellest siis
ka niisugune tulemus.
Radaripilt:
EMHI
orkaan
Orkaan (Vaiksel ookeanil nimetatakse taifuuniks, India ookeanis tsükloniks
jne) on troopiline tsüklon, milles ulatub tuulte püsikiirus vähemalt 32,7 m/s
ja kus on eriti suur õhurõhugradient. Keskmes on sageli tuuletu ja ilusa ilmaga
ala - silm.
Orkaaniks loetakse
vaid troopiline tsüklon, mis vastab loetletud kriteeriumidele. Kui
parasvöötmes on mõnes tsüklonis sama tugev või tugevam tuul, siis öeldakse
orkaanitugevusega tuul või torkaan. Sageli eksitakse ajakirjanduses ka orkaani
liikumiskiirusega, ajades segi tuule kiiruse ja orkaani edasiliikumise kiiruse, mis on mõni
kuni mõnikümmend km tunnis.
Vt ka tuulte skeemi orkaanis.
pilv
Pilved
on nähtavad aerosoolikogumid taevas. Tavaliselt koosnevad veepiisakestest
või jääkristallidest, eriti sageli aga nende segust, mis on kondenseerunud
sobivatel tingimustel. Seejuures hõljuvad pilved planeedi pinna läheduses.
Astronoomias nimetatakse pilveks ka nähtavate aineosakeste massi, mis püsib koos
tänu gravitatsioonile, nagu näiteks udukogu.
Pilved tekivad enamasti õhu adiabaatsel jahtumisel, st reeglina siis, kui õhk
tõuseb, jahtub ja veeaur lõpuks kondenseerub, kuid
tuntakse ka pilveliiki, mis tekib õhu vajumisel.
Pilved klassifitseeriti alles 19. sajandil (Luke Howard) ning tänapäeval
jaotatakse need nelja klassi ja kümnesse põhiliiki. Pilveliike on tegelikult üle saja ning
sagedane on üleminek ühest liigist teise.
Pilved on oluline kliimafaktor, mis põhjustab sademeid (nii vedelaid kui
tahkeid), muudab temperatuurirežiimi vähem kõikuvaks jne, aga nende täpne
klimatoloogiline mõju, eriti temperatuurile, pole siiski teada.
jäide
Jäide on maapinnal ja esemetel tekkinud jääkiht.
Seda põhjustab udupiisakeste või vihma külmumine
allajahtunud olekus. Kui tekkinud jääkiht on õhumullikestest vaba (tekib
jämedamate vihmapiiskade korral), on see läbipaistev. Kui jäitesse jäävad sisse
õhumullikesed ja -tühimikud, näiteks udupiisakeste või uduvihma külmudes, on
tulemuseks läbipaistmatu, aga vähem ohtlikum kiht. Ladestuse paksus ja sageli
ka olemasolu sõltub tuulest: eelkõige tekib jäide tuulepoolsele küljele, hiljem
võib tekkida ka tuule eest varjatud külgedele.
Jäide on väga ohtlik, sest ladestus on sageli
äärmiselt libe ja võib soodsatel tingimustel olla isegi kümneid sentimeetreid
paks, põhjustades puude murdumist, kommunikatsiooniliinide katkemist jms.
radar
Radar (tegelikult kunagine akronüüm ehk lühendsõna
ingliskeelsest nimetusest radio detection and ranging) on meteoroloogias ja sõjanduses laialt
kasutust leidnud seadmete süsteem, mis töötab elektromagnetlainete liikumise ja
peegeldumise põhimõttel: väljasaadetud elektromagnetlainete peegeldumist, suuna
ja lainepikkuse muutumisi on võimalik registreerida ja selle alusel saab
arvutada näiteks elektromagnetlainete teele jäänud objektide mõõtmeid, kiirust
ja liikumise suunda.
Tavaliselt kasutatakse
raadio- või mikrolainete diapasooni jäävaid elektromagnetlaineid.
Üldiselt näeb radari
töö nii välja, et saadetakse välja signaal, mis peegeldub teele jäänud
objektidelt. Tagasipeegeldunud signaal saabub vastuvõtjasse, ning seejärel
arvutatakse signaali teeloldud aja ja suundantenni suuna järgi objekti asukoht.
12. märts 2009
18. märtsil kl 17.30 toimub Tartu Botaanikaaias Horisondi teadusblogi hea
autori Jüri Kameniku loengu teemal "Huvitavat äikesest ja välkudest", st
äikeseteooriast. Loeng annab ülevaate, mida äike endast kujutab, kuidas seda
uuritakse, miks see tekib, kuidas end äikese eest kaitsta. Lisaks räägitakse
äikese ja välkudega seotud erikummalistest lugudest, piilutakse keravälgu
saladustesse jpm.
Loeng on kõigile huvilistele avatud ning võimalik on ka küsimusi esitada!
10. märts 2009
Iga aasta 23.
märtsil tähistavad Ülemaailmne Meteoroloogiaorganisatsioon ja selle 188
liikmesriiki, meteoroloogid ja nende ühendused-asutused ülemaailmselt
meteoroloogiapäeva. Igal aastal valib Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooni
täidesaatev nõukogu konkreetse teema, mis võetakse konverentsidel lähemalt
vaatluse alla. 2009. aasta teema on "Õhk, mida hingame" (originaalpealkiri: "Weather, climate and the air we breathe").
9. aprill 2008
Merd mööda läheneva troopilise tsükloni müra on vee all hästi kuulda. Miks mitte siis selle müra põhjal rannikualasid ohustava tormituule purustusjõudu juba ette hinnata?
Mõeldud-tehtud. Ameerika Ühendriikide Massachusettsi Tehnikainstituudi teadlased Joshua Wilson ja Nicholas Makris uurisid asja ja avastasid, et orkaani veealuse kõma helisageduspilt kannab teavet tormi intensiivsusest.
orkaan
Orkaan (Vaiksel ookeanil nimetatakse taifuuniks, India ookeanis tsükloniks
jne) on troopiline tsüklon, milles ulatub tuulte püsikiirus vähemalt 32,7 m/s
ja kus on eriti suur õhurõhugradient. Keskmes on sageli tuuletu ja ilusa ilmaga
ala - silm.
Orkaaniks loetakse
vaid troopiline tsüklon, mis vastab loetletud kriteeriumidele. Kui
parasvöötmes on mõnes tsüklonis sama tugev või tugevam tuul, siis öeldakse
orkaanitugevusega tuul või torkaan. Sageli eksitakse ajakirjanduses ka orkaani
liikumiskiirusega, ajades segi tuule kiiruse ja orkaani edasiliikumise kiiruse, mis on mõni
kuni mõnikümmend km tunnis.
Vt ka tuulte skeemi orkaanis.
orkaan
Orkaan (Vaiksel ookeanil nimetatakse taifuuniks, India ookeanis tsükloniks
jne) on troopiline tsüklon, milles ulatub tuulte püsikiirus vähemalt 32,7 m/s
ja kus on eriti suur õhurõhugradient. Keskmes on sageli tuuletu ja ilusa ilmaga
ala - silm.
Orkaaniks loetakse
vaid troopiline tsüklon, mis vastab loetletud kriteeriumidele. Kui
parasvöötmes on mõnes tsüklonis sama tugev või tugevam tuul, siis öeldakse
orkaanitugevusega tuul või torkaan. Sageli eksitakse ajakirjanduses ka orkaani
liikumiskiirusega, ajades segi tuule kiiruse ja orkaani edasiliikumise kiiruse, mis on mõni
kuni mõnikümmend km tunnis.
Vt ka tuulte skeemi orkaanis.
torm
Tormiks loetakse (püsi)tuul, mille kiirus on vähemalt 20,8 m/s.
16. november 2007
India kohal hõljub nii tihe sudu pilv, et sellele suurele maale langeb endisest vähem päikesevalgust. Puna linnas asuva Troopilise meteoroloogia instituudi teadlase Padma Kumari ja ta kolleegide uurimus sedastab, et indialased näevad praegu päevavalgust umbes viie protsendi jagu vähem kui veel 20 aastat tagasi.
Teadlased jõudsid niisuguse tulemuseni, kui analüüsisid 12 India ilmajaamas aastatepikku kogutud vaatlusandmeid päikesekiirguse taseme kohta. Selgus, et igal aastal on Indias igale ruutmeetrile jõudnud keskmiselt 0,86 vatti vähem päikese-energiat kui eelnenud aastal. Seejuures 1990. aastatel oli langus kiirem kui 1980. aastatel.
pilv
Pilved
on nähtavad aerosoolikogumid taevas. Tavaliselt koosnevad veepiisakestest
või jääkristallidest, eriti sageli aga nende segust, mis on kondenseerunud
sobivatel tingimustel. Seejuures hõljuvad pilved planeedi pinna läheduses.
Astronoomias nimetatakse pilveks ka nähtavate aineosakeste massi, mis püsib koos
tänu gravitatsioonile, nagu näiteks udukogu.
Pilved tekivad enamasti õhu adiabaatsel jahtumisel, st reeglina siis, kui õhk
tõuseb, jahtub ja veeaur lõpuks kondenseerub, kuid
tuntakse ka pilveliiki, mis tekib õhu vajumisel.
Pilved klassifitseeriti alles 19. sajandil (Luke Howard) ning tänapäeval
jaotatakse need nelja klassi ja kümnesse põhiliiki. Pilveliike on tegelikult üle saja ning
sagedane on üleminek ühest liigist teise.
Pilved on oluline kliimafaktor, mis põhjustab sademeid (nii vedelaid kui
tahkeid), muudab temperatuurirežiimi vähem kõikuvaks jne, aga nende täpne
klimatoloogiline mõju, eriti temperatuurile, pole siiski teada.
|
