You are here

arheoloogia

Veel kord Vabaduse väljaku teemal

Nüüd on artikli "Vabaduse väljak. Eesti mahukaim arheoloogiline uurimisobjekt" juurde võimalik kuulata ka Toomas Jüriado intervjuud arheoloogide Ulla ja Villu Kadaka ning paleozooloog Lembi Lõugasega samal teemal raadio KUKU saates LOODUSAJAKIRI.

Uudiste märksõnad: 

Kuula saadet Vabaduse väljaku geoloogilisest ajaloost

Septembrikuu Horisondis annavad arheoloogid Ulla ja Villu Kadakas, paleozooloog Lembi Lõugas ning geoloogid Alar Rosentau, Leili Saarse ja Jüri Vassiljev põhjaliku ülevaate Vabaduse väljaku kiviaja leiukohta puudutavatest arheoloogilistest ja geoloogilistest uuringutest. Nüüd on artikli "Vabaduse väljak. Eesti mahukaim arheoloogiline uurimisobjekt" juurde võimalik kuulata ka Toomas Jüriado intervjuud geoloog Alar Rosentauga samal teemal raadio KUKU saates LOODUSAJAKIRI.

Ligi 5000 aastat eKr oli Litoriinameri Tallinna alllinna üle ujutanud ning Toompea jalamit murrutas eri. Maakerke tõttu eemaldus rannavöönd järjest enam Toompea jalamist ning ligi 2900 aastat eKr paiknes Litoriinamere rand juba Vabaduse väljaku edelaosas. Rekonstruktsioonidel on punase ringiga märgitud dateeritud ja inimtegevuse märkidega hülgeluud, mis leitud Vabaduse väljaku edelaosast ja viitavad, et muistsed hülgekütid võisid ligi 5000 aastat tagasi oma peatuspaiga valida ka otse Litoriinamere rannale (Alar Rosentau, rekonstruktsioon trükinumbrist).

Uudiste märksõnad: 

Koduhobu pärineb Kasahstanist

Hobusest sai koduloom praeguse Kasahstani põhjaosas umbes viis ja pool tuhat aastat tagasi, tuhat aastat varem kui seni arvatud. Teadlased kirjutavad ajakirjas Science, et hobuse esmakodustajad ratsutasid nende loomade seljas ja jõid nende piima.

Hobuse kodustus mõjutas tugevalt ajaloo kulgu. Hobune tõi murrangu nii transpordi, põllumajanduse kui ka sõjanduse alal. Nüüd väidab siis rühm briti, prantsuse, vene ja kasahhi teadlasi, et teavad senisest paremini, kus ja millal see ajaloojõnks alguse sai.

Arheoloogid leidsid vaarao kujusid

Egiptuse ja Euroopa maade arheoloogid on avastanud kaks iidset kivikuju, mis kujutavad umbes 3400 aasta eest valitsenud vaarao Amenhotep III.

Egiptuse peaarheoloog Zahi Hawaas teatas, et üks neist on välja tahutud kvartsiidist ja kujutab vaaraod sfinksina, inimpea ja lõvi kehaga olendina. Teine kuju on mustast graniidist ja kujutab Amenhotep III istuvana.

Pages

Subscribe to RSS - arheoloogia