Nüüd on artikli "Vabaduse väljak. Eesti mahukaim arheoloogiline uurimisobjekt" juurde võimalik kuulata ka Toomas Jüriado intervjuud arheoloogide Ulla ja Villu Kadaka ning paleozooloog Lembi Lõugasega samal teemal raadio KUKU saates LOODUSAJAKIRI.
arheoloogia
Kuula saadet Vabaduse väljaku geoloogilisest ajaloost
10. oktoober 2009Septembrikuu Horisondis annavad arheoloogid Ulla ja Villu Kadakas, paleozooloog Lembi Lõugas ning geoloogid Alar Rosentau, Leili Saarse ja Jüri Vassiljev põhjaliku ülevaate Vabaduse väljaku kiviaja leiukohta puudutavatest arheoloogilistest ja geoloogilistest uuringutest. Nüüd on artikli "Vabaduse väljak. Eesti mahukaim arheoloogiline uurimisobjekt" juurde võimalik kuulata ka Toomas Jüriado intervjuud geoloog Alar Rosentauga samal teemal raadio KUKU saates LOODUSAJAKIRI.
Ligi 5000 aastat eKr oli Litoriinameri Tallinna alllinna üle ujutanud ning Toompea jalamit murrutas eri. Maakerke tõttu eemaldus rannavöönd järjest enam Toompea jalamist ning ligi 2900 aastat eKr paiknes Litoriinamere rand juba Vabaduse väljaku edelaosas. Rekonstruktsioonidel on punase ringiga märgitud dateeritud ja inimtegevuse märkidega hülgeluud, mis leitud Vabaduse väljaku edelaosast ja viitavad, et muistsed hülgekütid võisid ligi 5000 aastat tagasi oma peatuspaiga valida ka otse Litoriinamere rannale (Alar Rosentau, rekonstruktsioon trükinumbrist).
Koduhobu pärineb Kasahstanist
6. märts 2009
Hobusest sai koduloom praeguse Kasahstani põhjaosas umbes viis ja pool tuhat aastat tagasi, tuhat aastat varem kui seni arvatud. Teadlased kirjutavad ajakirjas Science, et hobuse esmakodustajad ratsutasid nende loomade seljas ja jõid nende piima.
Hobuse kodustus mõjutas tugevalt ajaloo kulgu. Hobune tõi murrangu nii transpordi, põllumajanduse kui ka sõjanduse alal. Nüüd väidab siis rühm briti, prantsuse, vene ja kasahhi teadlasi, et teavad senisest paremini, kus ja millal see ajaloojõnks alguse sai.
Arheoloogid leidsid vaarao kujusid
5. märts 2009
Egiptuse ja Euroopa maade arheoloogid on avastanud kaks iidset kivikuju, mis kujutavad umbes 3400 aasta eest valitsenud vaarao Amenhotep III.
Egiptuse peaarheoloog Zahi Hawaas teatas, et üks neist on välja tahutud kvartsiidist ja kujutab vaaraod sfinksina, inimpea ja lõvi kehaga olendina. Teine kuju on mustast graniidist ja kujutab Amenhotep III istuvana.
Lõkketukid jutustavad rauaaja ilmast
21. jaanuar 2009Vihmanõidujate iidsete lõkkeasemete söestunud jäänused aitavad teadlastel teada saada, millal tabasid raua-aja Aafrikat suured põuad. Tänapäevased dateerimismeetodid võimaldavad kaugete aegade ilmaolusid enneolematult täpselt välja selgitada.
Praeguse Zimbabwe kandis elanud bantu hõimud saatsid pärast mitu aastat väldanud põuaperioodi vihmamehe küngastikule, kus ta püüdis siis sademeid välja nõiduda. Vihmamees tegi tule üles ja lootis, et tume suits kutsub mägedest tumedad vihmapilved kohale.
Praeguse Zimbabwe kandis elanud bantu hõimud saatsid pärast mitu aastat väldanud põuaperioodi vihmamehe küngastikule, kus ta püüdis siis sademeid välja nõiduda. Vihmamees tegi tule üles ja lootis, et tume suits kutsub mägedest tumedad vihmapilved kohale.
pilv
Pilved on nähtavad aerosoolikogumid taevas. Tavaliselt koosnevad veepiisakestest või jääkristallidest, eriti sageli aga nende segust, mis on kondenseerunud sobivatel tingimustel. Seejuures hõljuvad pilved planeedi pinna läheduses. Astronoomias nimetatakse pilveks ka nähtavate aineosakeste massi, mis püsib koos tänu gravitatsioonile, nagu näiteks udukogu.
Pilved tekivad enamasti õhu adiabaatsel jahtumisel, st reeglina siis, kui õhk tõuseb, jahtub ja veeaur lõpuks kondenseerub, kuid tuntakse ka pilveliiki, mis tekib õhu vajumisel.
Pilved klassifitseeriti alles 19. sajandil (Luke Howard) ning tänapäeval jaotatakse need nelja klassi ja kümnesse põhiliiki. Pilveliike on tegelikult üle saja ning sagedane on üleminek ühest liigist teise.
Pilved on oluline kliimafaktor, mis põhjustab sademeid (nii vedelaid kui tahkeid), muudab temperatuurirežiimi vähem kõikuvaks jne, aga nende täpne klimatoloogiline mõju, eriti temperatuurile, pole siiski teada.
Tallinn oli keskajalgi kilulinn
26. september 2008Lembi Lõugas Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudist räägib, millega tegelevad praegu meie arheobioloogid (ehk veelgi täpsemalt, arheoihtüoloogid):
Seni on Tallinna suurest paksust keskaegsest kultuurkihist leitud ainult suurte kalade luid. Võib tekkida küsimus, et kuhu meie keskaegne Tallinna kilu siis jäänud on. Nüüd oleme ühe millimeetrise läbilaskega sõelaga Tallinna Vabaduse platsist toodud kultuurkihti läbi pesnud - ja tuleb küll seda Tallinna kilu sealt, kui hoolega välja noppida kõik kalade väiksed selgroolülid ja muud jäänused.
Seni on Tallinna suurest paksust keskaegsest kultuurkihist leitud ainult suurte kalade luid. Võib tekkida küsimus, et kuhu meie keskaegne Tallinna kilu siis jäänud on. Nüüd oleme ühe millimeetrise läbilaskega sõelaga Tallinna Vabaduse platsist toodud kultuurkihti läbi pesnud - ja tuleb küll seda Tallinna kilu sealt, kui hoolega välja noppida kõik kalade väiksed selgroolülid ja muud jäänused.
Piimasaadused jõudsid inimese toidulauale varakult
11. august 2008Kui kallate hommikukohvi peale koort või piima, siis teadke, et mingis mõttes järgite juba vähemalt 9000 aasta vanust traditsiooni. Teadlased on nüüd hoolega uurinud just nii vanu savinõukilde ja leidnud nende pinnalt piima jälgi. Uuritud killud pärinevad Väike-Aasia loodeosast, tänapäevase Türgi territooriumilt.
Veis, lammas ja kits kodustati Lähis-Idas umbes 10 000 aasta eest. Seni on paljud arheoloogid olnud arvamusel, et nende loomade piima hakkasid inimesed toiduks tarbima alles tuhandeid aastaid hiljem, ja et algul piirduti vaid liha ja naha kasutuselevõtuga.
Veis, lammas ja kits kodustati Lähis-Idas umbes 10 000 aasta eest. Seni on paljud arheoloogid olnud arvamusel, et nende loomade piima hakkasid inimesed toiduks tarbima alles tuhandeid aastaid hiljem, ja et algul piirduti vaid liha ja naha kasutuselevõtuga.
Koopaelanikel olid saapad jalas
30. jaanuar 2008Jalatsid on moes juba väga pikka aega, kui uskuda teadlasi, kes analüüsisid Hiinast leitud 40 tuhande aasta vanuseid ürginimese luid.
Erik Trinkaus ja Hong Shang USAs St. Louis'is asuvast Washingtoni Ülikoolist mõõtsid ühest Pekingi lähedasest koopast leitud skeleti varbaluude kuju ja tihedust. Nad kõrvutasid oma mõõtmistulemusi andmetega, mis on saadud 20. sajandi Ameerika linnainimeste ning eelajalooliste eskimote ja indiaanlaste varbaluid uurides.
Erik Trinkaus ja Hong Shang USAs St. Louis'is asuvast Washingtoni Ülikoolist mõõtsid ühest Pekingi lähedasest koopast leitud skeleti varbaluude kuju ja tihedust. Nad kõrvutasid oma mõõtmistulemusi andmetega, mis on saadud 20. sajandi Ameerika linnainimeste ning eelajalooliste eskimote ja indiaanlaste varbaluid uurides.
