keemia

ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) hiljuti koostatud raporti järgi võib juhtuda, et inimkond peab tulevikus hakkama saama ilma liitiumi, indiumi ja neodüümita. Seda juhul, kui oluliselt ei suurene nende metallide korduvkasutamine [1,2].

Patareisid kasutame me iga päev: need annavad voolu meie sülearvutitele, mobiiltelefonidele, käekelladele, teleripultidele, fotoaparaatidele ja paljudele muudele olulistele seadmetele. Kuna leelispatareid (nt tavalised AA-tüüpi ühekordsed patareid), metallhüdriidpatareid (nt laetavad AA-patareid) ja liitium-ioonpatareid on niivõrd levinud, tähendabki sõna „patarei“ igapäevases keeles elektri salvestamise seadet.

Nii nagu suurtükipatarei on mitmest suurtükist koosnev üksus, on ka elektrokeemiline patarei rangemas mõttes mitmest omavahel ühendatud elektrokeemilisest elemendist koosnev vooluallikas. Niisiis ei pea patarei (selle sõna rangemas tähenduses) tingimata olemagi võimeline elektrilaengut pikaajaliselt salvestama.

Ajakirjas Journal of Chemical Physics hiljuti ilmunud teaduslikus artiklis näitavad Brasiilia arvutuskeemikud, et Möbiuse lehtedest koosnev süsiniku allotroop peaks (kui kellelgi seda vaid valmistada õnnestuks) toatemperatuuril täiesti stabiilne kristalne aine olema [1,2].

Möbiuse leht on matemaatiline paradoks: pind, millel on ainult üks külg ja ainult üks serv. Lihtsaim viis Möbiuse lehe valmistamiseks on võtta pabeririba, keerata riba üht otsa 180 kraadi võrra (pool täispööret) ja seejärel riba otsad kokku kleepida.

Möbiuse riba. Allikas: Wikipedia.

Ajakirja Nano Letters hiljutises numbris näitab grupp Prantsuse ja Ameerika teadlasi, et süsiniku nanotorud pöörlevad kasvamise ajal ümber oma telje [1]. Kui senini puudusid uurijatel kindlad tõendid ütlemaks, missuguste reeglite alusel selliste torude kasv aset leiab, siis kõnealuse artikli autoritel õnnestus kasvamise protsess lausa filmilindile salvestada (video vaatamiseks klõpsa siia) [2].