keemia
6. september 2010
ÜRO
Keskkonnaprogrammi (UNEP) hiljuti koostatud raporti järgi võib juhtuda, et inimkond
peab tulevikus hakkama saama ilma liitiumi, indiumi ja neodüümita. Seda juhul,
kui oluliselt ei suurene nende metallide korduvkasutamine [1,2].
pagi
Pagi on äkiline tuule
tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub
tavaliselt muutliku või heitliku ehk ebapüsiva ilmaga. Pagi korral
võib tuul tõusta vaikusest 30 m/s ja enamgi mõne hetkega; hiljemalt poole tunni
jooksul tuul nõrgeneb taas. Enamasti kestab pagi mõned minutid ja pagile järgneb
vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ning seejärel taastuda.
Pagi ei seostu alati äikesega, vaid võib kaasneda ka näiteks talviste
hooglumesadudega, eriti veekogude läheduses. Samuti tugevneb tuul mõnikord
siis, kui üle läheb suur rünkpilv. Iga tugev tuulehoog pole siiski pagi:
definitsiooni järgi peab tuul pagi korral tugevnema vähemalt 6-8 m/s võrra ühe
minuti kestel.
Pagi on tegelikult laskuv õhuvool, mille tõttu õhutemperatuur langeb. Pagi
põhjuseks on jahedama õhumassi teke pilvedes. Teatavasti on külm õhk raskem kui
soe õhk ja see põhjustabki laskuvaid õhuvoole. Sageli peitub pagi algpõhjus
jahutavas toimes, mida vihm avaldab õhumassidele.
17. august 2010
Patareisid
kasutame me iga päev: need annavad voolu meie sülearvutitele,
mobiiltelefonidele, käekelladele, teleripultidele, fotoaparaatidele ja
paljudele muudele olulistele seadmetele. Kuna leelispatareid (nt tavalised AA-tüüpi
ühekordsed patareid), metallhüdriidpatareid (nt laetavad AA-patareid) ja
liitium-ioonpatareid on niivõrd levinud, tähendabki sõna „patarei“ igapäevases
keeles elektri salvestamise seadet.
Nii nagu
suurtükipatarei on mitmest suurtükist koosnev üksus, on ka elektrokeemiline
patarei rangemas mõttes mitmest omavahel ühendatud elektrokeemilisest
elemendist koosnev vooluallikas. Niisiis ei pea patarei (selle sõna
rangemas tähenduses) tingimata olemagi võimeline elektrilaengut pikaajaliselt
salvestama.
pagi
Pagi on äkiline tuule
tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub
tavaliselt muutliku või heitliku ehk ebapüsiva ilmaga. Pagi korral
võib tuul tõusta vaikusest 30 m/s ja enamgi mõne hetkega; hiljemalt poole tunni
jooksul tuul nõrgeneb taas. Enamasti kestab pagi mõned minutid ja pagile järgneb
vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ning seejärel taastuda.
Pagi ei seostu alati äikesega, vaid võib kaasneda ka näiteks talviste
hooglumesadudega, eriti veekogude läheduses. Samuti tugevneb tuul mõnikord
siis, kui üle läheb suur rünkpilv. Iga tugev tuulehoog pole siiski pagi:
definitsiooni järgi peab tuul pagi korral tugevnema vähemalt 6-8 m/s võrra ühe
minuti kestel.
Pagi on tegelikult laskuv õhuvool, mille tõttu õhutemperatuur langeb. Pagi
põhjuseks on jahedama õhumassi teke pilvedes. Teatavasti on külm õhk raskem kui
soe õhk ja see põhjustabki laskuvaid õhuvoole. Sageli peitub pagi algpõhjus
jahutavas toimes, mida vihm avaldab õhumassidele.
23. november 2009
Ajakirjas Journal
of Chemical Physics hiljuti ilmunud teaduslikus artiklis näitavad Brasiilia arvutuskeemikud,
et Möbiuse lehtedest koosnev süsiniku allotroop peaks (kui kellelgi seda vaid
valmistada õnnestuks) toatemperatuuril täiesti stabiilne kristalne aine olema [1,2].
Möbiuse leht on matemaatiline
paradoks: pind, millel on ainult üks külg ja ainult üks serv. Lihtsaim viis
Möbiuse lehe valmistamiseks on võtta pabeririba, keerata riba üht otsa 180
kraadi võrra (pool täispööret) ja seejärel riba otsad kokku kleepida.
Möbiuse riba. Allikas: Wikipedia.
allotroop
Allotroopia on ühe ja sama keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena. Neid erinevaid lihtaineid nimetatakse selle elemendi allotroopideks ehk keemilisteks teisenditeks.
Allotroopidel on ühed ja samad koostisosad, kuid nende osakeste paigutus (struktuur) on erinev.
Näited:
Teemant, grafiit, grafeen, süsiniku nanotorud jne on süsiniku allotroobid.
Dihapnik (O2) ja osoon (O3) on hapniku allotroobid.
Uraan-238 ja uraan-235 ei ole uraani allotroobid, vaid uraani isotoobid.
pagi
Pagi on äkiline tuule
tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub
tavaliselt muutliku või heitliku ehk ebapüsiva ilmaga. Pagi korral
võib tuul tõusta vaikusest 30 m/s ja enamgi mõne hetkega; hiljemalt poole tunni
jooksul tuul nõrgeneb taas. Enamasti kestab pagi mõned minutid ja pagile järgneb
vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ning seejärel taastuda.
Pagi ei seostu alati äikesega, vaid võib kaasneda ka näiteks talviste
hooglumesadudega, eriti veekogude läheduses. Samuti tugevneb tuul mõnikord
siis, kui üle läheb suur rünkpilv. Iga tugev tuulehoog pole siiski pagi:
definitsiooni järgi peab tuul pagi korral tugevnema vähemalt 6-8 m/s võrra ühe
minuti kestel.
Pagi on tegelikult laskuv õhuvool, mille tõttu õhutemperatuur langeb. Pagi
põhjuseks on jahedama õhumassi teke pilvedes. Teatavasti on külm õhk raskem kui
soe õhk ja see põhjustabki laskuvaid õhuvoole. Sageli peitub pagi algpõhjus
jahutavas toimes, mida vihm avaldab õhumassidele.
20. september 2009
Ajakirja Nano Letters hiljutises numbris näitab grupp Prantsuse ja Ameerika teadlasi, et süsiniku nanotorud pöörlevad kasvamise ajal ümber oma telje [1]. Kui senini puudusid uurijatel kindlad tõendid ütlemaks, missuguste reeglite alusel selliste torude kasv aset leiab, siis kõnealuse artikli autoritel õnnestus kasvamise protsess lausa filmilindile salvestada (video vaatamiseks klõpsa siia) [2].
pagi
Pagi on äkiline tuule
tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub
tavaliselt muutliku või heitliku ehk ebapüsiva ilmaga. Pagi korral
võib tuul tõusta vaikusest 30 m/s ja enamgi mõne hetkega; hiljemalt poole tunni
jooksul tuul nõrgeneb taas. Enamasti kestab pagi mõned minutid ja pagile järgneb
vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ning seejärel taastuda.
Pagi ei seostu alati äikesega, vaid võib kaasneda ka näiteks talviste
hooglumesadudega, eriti veekogude läheduses. Samuti tugevneb tuul mõnikord
siis, kui üle läheb suur rünkpilv. Iga tugev tuulehoog pole siiski pagi:
definitsiooni järgi peab tuul pagi korral tugevnema vähemalt 6-8 m/s võrra ühe
minuti kestel.
Pagi on tegelikult laskuv õhuvool, mille tõttu õhutemperatuur langeb. Pagi
põhjuseks on jahedama õhumassi teke pilvedes. Teatavasti on külm õhk raskem kui
soe õhk ja see põhjustabki laskuvaid õhuvoole. Sageli peitub pagi algpõhjus
jahutavas toimes, mida vihm avaldab õhumassidele.
18. jaanuar 2009
Veini valmistamine on alati olnud aeganõudev ettevõtmine. Viinamarjad
valmivad põhjapoolkeral tavaliselt augustis või septembris. Korjatud marjad
purustatakse, neist saadud mahl kääritatakse ja jäetakse siis kuudeks või mõnel
juhul koguni aastateks tammevaatidesse valmima.
Nüüd on Hiina teadlased eesotsas Zeng Xin Aniga Lõuna-Hiina
Tehnoloogiaülikoolist avastanud, et veini valmimisprotsessi on võimalik
lühendada vaid paari minutini, juhtides sellest läbi kõrge pingega vahelduvvoolu.
pagi
Pagi on äkiline tuule
tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub
tavaliselt muutliku või heitliku ehk ebapüsiva ilmaga. Pagi korral
võib tuul tõusta vaikusest 30 m/s ja enamgi mõne hetkega; hiljemalt poole tunni
jooksul tuul nõrgeneb taas. Enamasti kestab pagi mõned minutid ja pagile järgneb
vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ning seejärel taastuda.
Pagi ei seostu alati äikesega, vaid võib kaasneda ka näiteks talviste
hooglumesadudega, eriti veekogude läheduses. Samuti tugevneb tuul mõnikord
siis, kui üle läheb suur rünkpilv. Iga tugev tuulehoog pole siiski pagi:
definitsiooni järgi peab tuul pagi korral tugevnema vähemalt 6-8 m/s võrra ühe
minuti kestel.
Pagi on tegelikult laskuv õhuvool, mille tõttu õhutemperatuur langeb. Pagi
põhjuseks on jahedama õhumassi teke pilvedes. Teatavasti on külm õhk raskem kui
soe õhk ja see põhjustabki laskuvaid õhuvoole. Sageli peitub pagi algpõhjus
jahutavas toimes, mida vihm avaldab õhumassidele.
9. detsember 2008
Kui suur meteoriit Maale langeb, on tagajärjed tõsised. Aga kunagi väga kauges minevikus võis meteoriitidest tohutult kasu olla, sest värske uurimistöö näitab, et just nimelt maailmaruumist sadavad kivikamakad võisid aidata Maa peale elusolendeid luua.
Yoshihiro Furukawa Jaapanist Tohoku Ülikoolist on koos kolleegidega teinud katseid, millest nähtub, et just meteoriidilöögid võisidki tekitada elusaine põhilisi koostisosiseid, aminohappeid. Nad tulistasid kahurist kõva hooga kivisid vette. Kivid jäljendasid koostiselt laialt levinud meteoriiditüüpi, kondriiti, mis sisaldab süsinikku. Vesi koos lisaainetega meenutas koostiselt aga meie ettekujutust ürgsest ookeanist.
11. november 2008
Kes oleks osanud arvata, et tequilast saab teemanti? Aga just nimelt seda väärtuslikku materjali sellest Mehhiko päritolu agaavijoogist saab. Mehhiko teadlased avastasid, et kui 40-protsendise alkoholisisaldusega valget tequilat kuumutada ja tema aure ränist või roostevabast terasest alusele kondenseerida, võibki neist sinna teemant moodustuda. Nähtuse aluseks on tequila atomaarne koostis, milles vesinikku, hapnikku ja süsinikku on just täpselt parajas vahekorras, et teemant tekkida saaks.
Javier Morales, Luis Miguel Apátiga ja Víctor Manuel Castaño Mehhiko Autonoomsest Rahvusülikoolist loodavad, et tequila aurudest odavalt toodetavad teemantkiled võiks kasutust leida näiteks elektri-isolaatoritena.
10. november 2008
Kurjategijatel on järjekordselt põhjust muretsemiseks, sest Inglise teadlased on avastanud sõrmejälgede kogumiseks senisest oluliselt tõhusama meetodi, mis tõotab kriminalistikas kaasa tuua tõelise revolutsiooni. Kui traditsiooniline
alumiiniumpulbriga harjamine muudab nähtavaks vaid siledatele ja kõvadele
pindadele jäetud sõrmejäljed, siis uue meetodi abil on võimalik jälgi tuvastada
praktiliselt kõikidelt pindadelt.
Kesk-Inglismaal asuva Loughborough' ülikooli teadlased komistasid meetodi otsa
enda sõnul kogemata. Katse käigus, mille eesmärgiks oli valmistada divääveldinitriidist
(S2N2) elektrit juhtiv polümeer, märkasid nad, et hoolikale puhastamisele vaatamata ilmusid uuritavatele pindadele tumedad sõrmejälgede
kujutised. Lähemal uurimisel selgus, et sõrmejäljed olid kattunud elektrit juhtiva
polümeeri (SN)x kihiga.
elektrit juhtiv polümeer
Valdav osa igapäevaselt kasutatavatest polümeeridest (polüetüleen, polüpropüleen, polüstürool jne) ei juhi elektrit üldse või juhivad seda väga halvasti.
Juhtivad polümeerid seevastu on võrdlemisi head elektrijuhid, sest nende struktuuris ei paikne elektronid rangelt aatomitevahelistes sidemetes, vaid laiali üle kogu molekuli. Tüüpiliseks näiteks elektrit juhtivast polümeerist on polüatsetüleen:
Juhtivate polümeeride kasutusvõimaluste kohta igapäevaelus vaata lähemalt siit.
pagi
Pagi on äkiline tuule
tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub
tavaliselt muutliku või heitliku ehk ebapüsiva ilmaga. Pagi korral
võib tuul tõusta vaikusest 30 m/s ja enamgi mõne hetkega; hiljemalt poole tunni
jooksul tuul nõrgeneb taas. Enamasti kestab pagi mõned minutid ja pagile järgneb
vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ning seejärel taastuda.
Pagi ei seostu alati äikesega, vaid võib kaasneda ka näiteks talviste
hooglumesadudega, eriti veekogude läheduses. Samuti tugevneb tuul mõnikord
siis, kui üle läheb suur rünkpilv. Iga tugev tuulehoog pole siiski pagi:
definitsiooni järgi peab tuul pagi korral tugevnema vähemalt 6-8 m/s võrra ühe
minuti kestel.
Pagi on tegelikult laskuv õhuvool, mille tõttu õhutemperatuur langeb. Pagi
põhjuseks on jahedama õhumassi teke pilvedes. Teatavasti on külm õhk raskem kui
soe õhk ja see põhjustabki laskuvaid õhuvoole. Sageli peitub pagi algpõhjus
jahutavas toimes, mida vihm avaldab õhumassidele.
|
