You are here

paleoantropoloogia

Soojus seenetab Lascaux' maalinguid

Geolooge, biolooge ja muude teadusalade asjatundjaid kohtus möödunud nädalal Pariisis, et arutada, kuidas peatada seente hävitustöö eelajalooliste Lascaux' koopamaalingute kallal. Arvatakse, et üleilmne soojenemine kiirendab mustade seeneplekkide levikut Prantsusmaa ühe suurima muinsusväärtuse peal.

Lascaux' Koobaste Rahvusvahelise Teaduskomitee juht Marc Gaulthier ütles, et koopa klimaatilised olud on alati muret valmistanud, kuid nüüd on temperatuuritõusu tagajärjel koopas õhu ringkäik peatunud ja see raskendab seisukorda veelgi.

Iidsed, kuid moodsad jalajäljed Keeniast

Keenias päevavalgele tulnud poolteise miljoni aasta vanused jalajäljed annavad tunnistust sellest, et juba noil kaugeil aegadel astus sealkandis nüüdisinimesele väga sarnase olendi jalg. Kõrge tallavõlv ja rööbitised varbad eristavad neid jälgi jätnud jalgu selgelt veelgi varasematest teadaolevatest.

Arvatakse, et jälgede autor kuulus inimliiki nimega Homo erectus. Selle liigi esindajad kõndisid juba päris püsti, just nii nagu tänapäeva inimesedki.

Neandertallaste ninakus oli juhus

"Vanaema, vanaema, miks sul nii suur nina on," võinuks küsida neandertallasest lapselaps. "Ah, see on lihtsalt evolutsiooniline juhus, mis mulle tegelikult mingit eelist ei anna," võinuks vastata vanaema, kui ta olnuks tuttav Ameerika paleoantropoloogi Nathan Holtoni ja tema kolleegi Robert Franciscuse viimase uurimistööga.

Neandertallaste suur nina on teadlaste seas palju segadust tekitanud. Enamasti on külmades tingimustes elama kohastunud inimestel suhteliselt kitsas nina, mis õhku enne kopsudesse jõudmist paremini niisutab ja soojendab ning vähendab väljahingamisel vee ja soojuse kadu. Ninasõõrmed on laiemad neil inimestel, kelle esivanemad on pikka aega troopikas elanud, sest see aitab keha jahutada.

Aafrikast välja mööda Sahara jõgesid

See, et inimkond pärineb Aafrikast, on tänaseks päris selge. Aga mis teed mööda sealt muusse maailma laiali rännati? Seni on enamasti eeldatud, et küllap liiguti piki Niiluse jõe orgu, sest mujal oli kõrb ees.

Aga nüüd väidab rühm teadlasi, et väljarännu ajal, umbes 150 000 kuni 120 000 aastat tagasi, ulatus niiskem kliima kaugemale põhja kui seni arvatud ning et tänapäeva Liibüa maa-alal leidus niiöelda niiskeid koridore, mida mööda inimesed rännata said.

Pages

Subscribe to RSS - paleoantropoloogia