nanotehnoloogia

Ajakirja Nano Letters hiljutises numbris näitab grupp Prantsuse ja Ameerika teadlasi, et süsiniku nanotorud pöörlevad kasvamise ajal ümber oma telje [1]. Kui senini puudusid uurijatel kindlad tõendid ütlemaks, missuguste reeglite alusel selliste torude kasv aset leiab, siis kõnealuse artikli autoritel õnnestus kasvamise protsess lausa filmilindile salvestada (video vaatamiseks klõpsa siia) [2].

Ameerika teadlased on loonud imepisikese sensorseadme, mis läheb rakku sisse ja vaatab järele, kas seal leidub kasvõi väikeses koguses kantserogeenseid aineid. Seade võib ka kontrollida, kuidas ravim rakus toimib.

Massachusettsi Tehnikainstituudis välja arendatud nanosensor on palju väiksem kui inimese rakk. Ta koosneb piklikest süsinikumolekulidest, mida nimetatakse ka süsinik-nanotorudeks. Ümber selliste nanororude kimbu on mässitud DNA molekul, mille külge rakus leiduda võivad DNA-d kahjustavad ühendid saavad kinnituda.

Väga väikesed ainetükikesed, nano-osakesed võivad mõnikord liikuda üllatavalt sihipäraselt. Ameerika Ühendriikide Pennsylvania ülikooli teadlased on avastanud, et imepisikesed metallkepikesed justkui tunnetavad keemiliste ainete kontsentratsioonide erinevusi oma keskkonnas ja hakkavad liikuma just kontsentratsiooni kõige järsema muutumise sihis.

Seni on arvatud, et millegi niisugusega saavad ses väikeses mõõtkavas hakkama üksnes elusrakud. Aga nanokepikesed, mille üks ots oli plaatinast ja teine kullast, käitusid vesinikperoksiidi lahuses just nimelt sedamoodi. Sihipärase liikumise käivitajaks on katalüütiline reaktsioon, mille tulemusena tekib gaasiline hapnik.

Nobeli füüsikapreemia saavad tänavu nanoteaduse edendajad. Prantslase Albert Fert'i ja sakslase Peter Grünbergi avastused on võimaldanud teha varasemast väiksemaid kõvakettaid, mida kasutatakse kasvõi näiteks sülearvutis ja kaasaskantavas heli- või videomängijas.

Fert ja Grünberg avastasid teineteisest sõltumatult nn hiigelmagnettakistuse nähtuse, kvantefekti, mis ilmneb õhukesekihilistes materjalides. Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia ütles oma teadaandes, et just sellele avastusele tuginev tehnoloogia on teinud võimalikuks kõvaketaste mõõtmete radikaalse vähenemise viimastel aastatel.