ajalugu

Sinimäed, noortelaager Venemaal ja juulikuu Horisont

Viimastel päevadel on rohket tähelepanu pälvinud täna Sinimägedel toimunud üritused - nii relvagrenaderide traditsiooniline kokkutulek kui Kremli-meelse Öise Vahtkonna miiting. Ja mõned päevad tagasi avaldas DELFI artikli "Seligeri suvelaagris on Eesti riigitegelaste pead teibasse aetud", viidates seejuures ka Soome Antifašistlikule Komiteele (SAFKA). 

Horisondi toimetuse tähelepanu on kõnealused teemad pälvinud eeskätt seetõttu, et Venemaa vaenlase tiitli ja koha Vene noortelaagri installatsioonis on mitme Eesti poliitiku kõrval pälvinud ka ajaloolane Jaak Valge, kellelt just viimases Horisondis ilmus essee "Täna ja kahe sõja vahel". Jaak Valge kirjutab seal muuhulgas: "Tõsisem arutluskäik teemal, kas natsirežiimi taltsutamiseks oleks olnud ka lahendusi, mis nõudnuks vähem ohvreid, või kui kaua ja mis kujul oleks Kolmas Reich kestnud pärast sõja võitmist, pole veel käivitunud ning pole näha ka märke sinnapoole liikumisest.

Selle asemel on viimasel kümnendil või kümnenditel võitjate diskursus hoopis tugevnenud või isegi taastekkinud midagi sõjaaegse vastasseisu taolist."

Chopini muusika viiakse helilooja 200. sünniaastapäeval kosmosesse

Täpselt samal ajal kui pühapäeval, 7. veebruaril algab Tallinnas Estonia Kontserdisaalis VIII rahvusvahelise Chopini konkursi laureaatide galakonsert, hakkab suure meistri muusika kõlama ka kosmoses. Nimelt stardib 7. veebruaril 2010 Floridast Canaveralist järjekordne kosmoselend – missioon Endavour-STS130. Esimest korda ajaloos on kosmosemissiooni juhiks Poola päritolu astronaut George David Zamka.

Meeskond toimetab orbiidile mooduli Tranquility Node koos vaatluskupli ja erilaadungiga ning George Zamka palvel ka koopia Chopini käsikirjast ja plaadi tema muusikaga.

kosmoselend

Rahvusvahelise Aeronautika Föderatsiooni (pr Fédération Aéronautique Internationale, FAI) definitsiooni põhjal algavad kosmoselennud 100 kilomeetri kõrguselt. Selle piiri pakkus välja Ungari päritolu USA teadlane Theodore von Kármán (1881–1963), sest see vastab umbkaudu kõrgusele, millest alates on atmosfäär juba nii hõre, et seal lendamiseks ei piisa enam aerodünaamilisest tõstejõust.

Lisainfo:
  1. FAI ­ veebileht
  2. Tõnu Tuvikene. Turistina kosmoses. Horisont 5/2008.

Virtuaaltuurile Eesti Vabaõhumuuseumi

Eesti Vabaõhumuuseum alustas 2009. aastal virtuaalmuuseumi loomisega. Tänaseks on virtuaaltuur, mis hõlmab nii talusid kui ka üksikobjekte, üleval muuseumi koduleheküljel. Tuuritada saab nii eesti kui ka inglise keeles.

Vabaõhumuuseumi eesmärk on tutvustada nüüdisaegsel moel oma ekspositsiooni ja ahvatleda inimesi päriselt muuseumi tulema.

Kuula saadet Vabaduse väljaku geoloogilisest ajaloost

Septembrikuu Horisondis annavad arheoloogid Ulla ja Villu Kadakas, paleozooloog Lembi Lõugas ning geoloogid Alar Rosentau, Leili Saarse ja Jüri Vassiljev põhjaliku ülevaate Vabaduse väljaku kiviaja leiukohta puudutavatest arheoloogilistest ja geoloogilistest uuringutest. Nüüd on artikli "Vabaduse väljak. Eesti mahukaim arheoloogiline uurimisobjekt" juurde võimalik kuulata ka Toomas Jüriado intervjuud geoloog Alar Rosentauga samal teemal raadio KUKU saates LOODUSAJAKIRI.

Ligi 5000 aastat eKr oli Litoriinameri Tallinna alllinna üle ujutanud ning Toompea jalamit murrutas eri. Maakerke tõttu eemaldus rannavöönd järjest enam Toompea jalamist ning ligi 2900 aastat eKr paiknes Litoriinamere rand juba Vabaduse väljaku edelaosas. Rekonstruktsioonidel on punase ringiga märgitud dateeritud ja inimtegevuse märkidega hülgeluud, mis leitud Vabaduse väljaku edelaosast ja viitavad, et muistsed hülgekütid võisid ligi 5000 aastat tagasi oma peatuspaiga valida ka otse Litoriinamere rannale (Alar Rosentau, rekonstruktsioon trükinumbrist).

Soomlased närisid nätsu juba muinasajal

Oulu lähedal toimunud väljakaevamistel leidsid üliõpilased juulikuus tükikese iidset kasetohutõrva, mida arvatavasti oli suus näritud ja siis purunenud nooleotste või savinõude parandamiseks pruugitud.

Väljakaevamiste juht Sami Viljamaa usub, et tõenäoliselt on tegu omaaegse närimiskummiga, mille peaotstarve polnud siiski mitte maitse- ega mälumiselamusi pakkuda, vaid katkisi tarbeesemeid kokku liimida.

Syndicate content