Eesti teadus

Algas uurimisprojekt DIAMOND, mida koordineerivad Tallinna Tehnikaülikooli teadurid. DIAMONDi eesmärk on luua uus tehnoloogia veakindlate kiipide väljatöötamiseks.

Kiipide kiire areng on oluliselt tõstnud meie elukvaliteeti, kiipe sisaldavad nii kiipkaardid, kodutehnika, kellad kui sõidukid. Tänapäeval töötab maailmas rohkem mikroprotsessor-kiipe, kui on planeedil inimesi. Moodsad kiibid koosnevad aga miljarditest lülititest, mille suurus väheneb iga uue põlvkonnaga. Praegu on ühe niisuguse lüliti mõõtmed võrreldavad tuhandikuga juuksekarva läbimõõdust. Niivõrd keeruka kiibi vigadeta projekteerimine käib üle jõu eeskätt lülituste tohutu arvukuse tõttu, samuti on lülitid aina tundlikumad väliskeskkonna suhtes. 

Täna, 20. jaanuaril avatakse Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituudis pidulikult kõrgepinge labor.

Labori pindala on 79 ruutmeetrit ja kõrgus 7,25 meetrit ning seadmed läksid maksma ligi 4,2 miljonit krooni. Tegemist on Eestis unikaalsete kõrgepingeseadmetega: impulsspinge generaatoriga pingele 800 kilovolti ja vahelduvpingekaskaadiga pingele 300 kilovolti.

Tehnikaülikooli kõrgepinge labori uued seadmed. Foto: TTÜ

TTÜ teadlased eesotsas professor Priit Kogermaniga on avastanud kinaasi HULK3 uue kasutusvõimaluse, millele nüüd taotletaksegi patenti. Tegemist on kinaasiga, mis võib sobida ravimimärklauaks vähkkasvaja ravimisel.

Vähk tähendab enamasti rakkude ülemäärast produktsiooni, kusjuures osadel neist on tüvirakkude omadused. HULK3 on valk, mis mõjutab tüvirakkude taastootmist. HULK3 mõjutamisega saab seega mõjutada vähirakkude hulka. Samuti loodetakse, et selle valgu abil õnnestub alla suruda vähirakkude liikumist algsest vähikoldest välja, st vähendada siirete ehk metastaaside teket.

2009. aasta Marcel Grossmanni auhinna saajate hulka on valitud tuntud Eesti kosmoloog, Tartu Observatooriumi vanemteadur akadeemik Jaan Einasto. Auhind otsustati talle anda tema teedrajava panuse eest tumeaine ja kosmilise kärgstruktuuri avastamisse ning teadustöö edendamisse ajaloolises Tartu Observatooriumis.

Esmaspäeval, 13. juulil anti väärikas auhind 12. Marcel Grossmanni konverentsi avaistungil Jaan Einastole ka üle. Pidulik tseremoonia toimus UNESCO peakorteris Pariisis

Reedel, 17. juulil peab Jaan Einasto Sorbonne'i Ülikoolis ka avaliku loengu.

20.- 22. märtsini korraldab Mahtra Rahvakool koostöös Viitina Loodushariduskeskuse ja Tartu Observatooriumiga Rõuge Rahvamajas Rahvusvahelisele Astronoomia Aastale pühendatud konverentsi "Ööbikuoru Tähed 2009".

Konverentsil saab kuulata loenguid ja kontserte ning kui ilm võimaldab, siis vaadelda Päikest ja tähistaevast. Konverentsil osalemine on tasuta.

Eesti vanim ja tuntuim astronoom, tumeaine ja Universumi rakustruktuuri ,,maaletooja" akadeemik Jaan Einasto sai 80. 26. veebruaril avati sel puhul Tartu Ülikooli raamatukogus näitus ,,Per aspera ad astrum".

Jaan Einasto jõudis auväärsel sünnipäeval ka sõna otsesemas mõttes oma täheni. Meie Päikesesüsteemi väikeplaneet ehk asteroid järjekorranumbriga 11 577, mille avastas 8. veebruaril 1994 Belgia Kuningliku Observatooriumi astronoom Eric W. Elst, sai tänavu veebruaris Rahvusvahelise Astronoomialiidu Väikeplaneetide Keskuse kinnitatud nime Einasto. Koos Estonia, Saaremaa, Tartu, Tõravere, Öpiku, Schmidti, Otsa jt Eestiga seotud asteroididega tiirleb nüüd ümber Päikese ka Einasto, üheks tiiruks kulub 3,84 aastat ehk 1400 päeva.

Üks Horisondi põliseid astronoomialugude autoreid akadeemik Jaan Einasto tähistab täna oma 80. sünnipäeva. 

LOE VEEL

• Jaan Peldi mõtisklus 2006. aastal ilmunud Jaan Einasto raamatu "Tumeda aine lugu" teemal "Tume aine - vaade tagasi"
• Rein Veskimäe intervjuu Jaan Einastoga 2003. aasta kolmandas Horisondis "Müür, mis paistab kätte kogu maailmale"

Tänasel valitsuse istungil otsustati 2009. aasta teaduspreemiad.

600 000 krooni suurused preemiad pikaajalise tulemusliku teadus töö eest said Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteadur, akadeemik DIMITRI KALJO ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur, põllumajandusdoktor KALJU KASK, kes mõlemad on aastate jooksul jõudnud kirjutada ka Horisondi veergudel.

750 000 krooni suurune riigi teaduspreemia innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö eest määrati kollektiivile, kuhu kuuluvad Hillar Aben, Leo Ainola, Johan Anton ja Andrei Errapart ning kelle uurimistöö teemaks on "Integraalse fotoelastsusmeetodi teooria, mõõtmistehnoloogia ja aparatuuri väljatöötamine ja rakendamine jääkpingete mõõtmisel klaasitööstuses".