Eesti teadus

Eesti üks tunnustatumaid teadusasutusi, TTÜ Küberneetika Instituut, saab 1. septembril 50-aastaseks.

Küberneetika Instituudi juubeliüritused algasid neljapäeval, 12. augustil, kui Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avati pidulikult asjakohane raamatunäitus. Väljapanek pakub vaadata valikut viiekümne aasta jooksul avaldatud originaalsetele teadustulemustele baseeruvatest monograafiatest, kogumikest ja teadusajakirjade erinumbritest. Näituse avamisel esitleti ka uut raamatut "Teadusmõte Küberneetika Instituudis". Näitus jääb avatuks 26. augustini.

TTÜ Küberneetika Instituudist tuleb seoses juubeliga juttu ka peagi ilmuvas septembrikuu Horisondis!

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste leiutisele, millega saab kiiresti ja lihtsalt diagnoosida nii tervisehäireid kui tuvastada euromüntide ehtsust, anti hiljuti välja USA patent.

Patent number US7706872B2 anti leiutisele „Meetod ja seade elektrilise bioimpedantsi mõõtmiseks". Leiutisele on juba välja antud Eesti patent ning lähiajal antakse välja ka Euroopa patent. Leiutise autorid on TTÜ teadlased-elektroonikud professor Mart Min, vanemteadurid Raul Land ja Toomas Parve ning arstidiplomiga doktorant Andres Kink, kellel on valminud ka impedantsmeetodi kasutamisele tuginev doktoritöö.

Leiutise sisuks on mitmesuguste, aga eriti bioloogiliste ja keemiliste materjalide ja struktuuride ning süsteemide analüüsimine elektriliste signaalidega võimalikult lihtsal viisil, kasutades diskreetset ja numbrilist signaalitöötlust. Värsket patenti on plaanis kasutada käesoleva aasta sügisel algava Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektis SAFEMETAL. Projekti raames tehtavaid töid, mis puudutavad euromüntide turvalisust, tutvustab professor Min ka peagi ilmuvas juulikuu Horisondis.

Professor Mart Min. Foto: TTÜ

Loodava stipendiumiga tahab professor Mikelsaar tunnustada arstiteaduskonna üliõpilasi, magistrante ja doktorante, kes panustavad oma uurimistööga meditsiinilise mikrobioloogia arengusse. Emeriitprofessor Mikelsaar on rõhutanud, et kui nooruses teadusega tegeleda, on hiljem palju huvitavam ja tõhusam ka arstitööd teha, oma töötulemusi analüüsida ja kogemusi süstematiseerida.

Professor Mikelsaar eraldas stipendiumifondi algkapitaliks kuuendiku elutööpreemiast ehk 100 000 krooni. Tema soovil suunatakse pool summast otse stipendiumide maksmiseks ja teine pool investeeritakse tuleviku tarvis.

Algas uurimisprojekt DIAMOND, mida koordineerivad Tallinna Tehnikaülikooli teadurid. DIAMONDi eesmärk on luua uus tehnoloogia veakindlate kiipide väljatöötamiseks.

Kiipide kiire areng on oluliselt tõstnud meie elukvaliteeti, kiipe sisaldavad nii kiipkaardid, kodutehnika, kellad kui sõidukid. Tänapäeval töötab maailmas rohkem mikroprotsessor-kiipe, kui on planeedil inimesi. Moodsad kiibid koosnevad aga miljarditest lülititest, mille suurus väheneb iga uue põlvkonnaga. Praegu on ühe niisuguse lüliti mõõtmed võrreldavad tuhandikuga juuksekarva läbimõõdust. Niivõrd keeruka kiibi vigadeta projekteerimine käib üle jõu eeskätt lülituste tohutu arvukuse tõttu, samuti on lülitid aina tundlikumad väliskeskkonna suhtes. 

Täna, 20. jaanuaril avatakse Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituudis pidulikult kõrgepinge labor.

Labori pindala on 79 ruutmeetrit ja kõrgus 7,25 meetrit ning seadmed läksid maksma ligi 4,2 miljonit krooni. Tegemist on Eestis unikaalsete kõrgepingeseadmetega: impulsspinge generaatoriga pingele 800 kilovolti ja vahelduvpingekaskaadiga pingele 300 kilovolti.

Tehnikaülikooli kõrgepinge labori uued seadmed. Foto: TTÜ

TTÜ teadlased eesotsas professor Priit Kogermaniga on avastanud kinaasi HULK3 uue kasutusvõimaluse, millele nüüd taotletaksegi patenti. Tegemist on kinaasiga, mis võib sobida ravimimärklauaks vähkkasvaja ravimisel.

Vähk tähendab enamasti rakkude ülemäärast produktsiooni, kusjuures osadel neist on tüvirakkude omadused. HULK3 on valk, mis mõjutab tüvirakkude taastootmist. HULK3 mõjutamisega saab seega mõjutada vähirakkude hulka. Samuti loodetakse, et selle valgu abil õnnestub alla suruda vähirakkude liikumist algsest vähikoldest välja, st vähendada siirete ehk metastaaside teket.

2009. aasta Marcel Grossmanni auhinna saajate hulka on valitud tuntud Eesti kosmoloog, Tartu Observatooriumi vanemteadur akadeemik Jaan Einasto. Auhind otsustati talle anda tema teedrajava panuse eest tumeaine ja kosmilise kärgstruktuuri avastamisse ning teadustöö edendamisse ajaloolises Tartu Observatooriumis.

Esmaspäeval, 13. juulil anti väärikas auhind 12. Marcel Grossmanni konverentsi avaistungil Jaan Einastole ka üle. Pidulik tseremoonia toimus UNESCO peakorteris Pariisis

Reedel, 17. juulil peab Jaan Einasto Sorbonne'i Ülikoolis ka avaliku loengu.

20.- 22. märtsini korraldab Mahtra Rahvakool koostöös Viitina Loodushariduskeskuse ja Tartu Observatooriumiga Rõuge Rahvamajas Rahvusvahelisele Astronoomia Aastale pühendatud konverentsi "Ööbikuoru Tähed 2009".

Konverentsil saab kuulata loenguid ja kontserte ning kui ilm võimaldab, siis vaadelda Päikest ja tähistaevast. Konverentsil osalemine on tasuta.