Ajukahjustuse tagajärjel nägemise kaotanud mees on suuteline läbima takistusraja veatult ning igasuguseid abivahendeid kasutamata. Ajukahjustusega patsientide võimet reageerida visuaalsele informatsioonile sellest samal ajal mitte teadlik olles tuntakse "pimenägemise" (blindsight) nime all. Selle tähelepanuväärse nähtuse seletamiseks viitavad teadlased asjaolule, et visuaalse informatsiooni töötlemisega tegelevad peale nägemiskeskuse veel teisedki ajuregioonid.
Ainuüksi silmadest nägemiseks ei piisa
TN'iks kutsutav mees jäi pimedaks viie aasta eest, mil kaks järjestikkust ajurabandust hävitasid nägemiskeskuse tema aju mõlemas poolkeras. Kuna nägemiskeskus on ala, kus töödeldakse suurem osa silma võrkkestalt pärinevast visuaalsest informatsioonist, on TN pime hoolimata asjaolust, et tema mõlemad silmad on täiesti terved.
Patsiendi uurimisega tegeleb rahvusvaheline uurimisrühm eesotsas Harvardi Meditsiinikoolis ning Hollandi Tilburgi Ülikoolis töötava Beatrice de Gelder'iga.
Nende katsed olid eelnevalt näidanud, et TN on võimeline ära tundma näoilmeid – olles vastamisi hirmunud, vihaste või rõõmsate nägudega, oli tavalisest aktiivsem tema amügdala ehk emotsioonide töötlemisega seostatav struktuur ajus. Seepärast oletasid teadlased, et TN'i aju on võimeline töötlema visuaalset informatsiooni, ilma et TN ise sellest samal ajal teadlik oleks.
nägemiskeskus
Nägemiskeskus e. visuaalne korteks on nägemissüsteemi hulka kuuluv ajukoore osa, mis hõlmab suure osa kukla- ehk oktsipitaalsagarast, ning milles töödeldakse suurem osa silma võrkkestalt pärinevast informatsioonist.
On tõenäoline, et inimene saab visuaalsest stiimulist teadlikuks alles siis, kui informatsioon silmast on jõudnud nägemiskeskusesse.
võrkkest
Võrkkest e. reetina on silmamuna tagumises siseküljes asuv, valgustundlikust koest koosnev kest. See on koht, kus võrkkesta, läätse, ning klaaskeha läbinud valgus teisendadakse närviimpulssideks.
Reetinale langev valgus paneb alguse keeemilistele ning elektrilistele reaktsioonidele, mis lõpuks vallandavad närviimpulsse. Need omakorda saadetakse nägemisnärvi kaudu erinevatesse visuaalse informatsiooni töötlemisega tegelevatesse aju piirkondadesse.
