molekulaarbioloogia

Tänastesse lehtedesse jõudsid taas pealkirjad, milles mainitakse DNAd. Kõike seda teadagi tänu kurikamõrvari tabamisele. Asjaolu, et DNA ekspertiisi abil kuritegusid lahendatakse, ei üllata üldiselt ju ammu enam kedagi. Ent millel see kõik ikkagi põhineb?

Ameerika teadlased teatavad, et on astunud tähtsa sammu tehiselu loomise poole. Nad on valmis meisterdanud kunstliku ribosoomi, raku valguvabriku. Ribosoomid on rakus sisalduvad pisikesed kehakesed, kus toodetakse organismi elutegevuses väga mitmeid olulisi ülesandeid täitvaid valgumolekule.

Ribosoomid toimetavad kõigi elusolendite rakkudes, alates bakteritest kuni inimeseni, ja kõigis eluslooduse liikides on nad hämmastavalt ühesugused. Informatsiooni-RNA molekul toob rakutuumast geeniinfo kohale, ribosoom sünteesib selle info põhjal valgumolekuli.

Polümeraasi ahelreaktsioon ehk PCR (polymerase chain reaction) on molekulaarbioloogias laialdaselt kasutatav meetod DNA-molekulide paljundamiseks.

Järgnev muusikavideo tutuvustab omapärasel viisil USA biotehnoloogiafirma Bio-Rad uue põlvkonna PCR-seadmeid.

Nii Eesti Päevaleht kui Eesti Geenikeskus on teatanud, et Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudis Eesti teadlaste osalusel avastatud valk kaitseb aju närvirakke ohtlike mürkide eest, mis ajus tekivad. Samast valgust loodetakse abi ka Parkinsoni tõve vastu.

Parkinsoni tõbe, nagu mitmeid muidki samalaadseid haigusi, ei suudeta täna veel ravida. Teada on üksnes asjaolu, et haigus kujuneb välja siis, kui ajus hakkavad surema dopamiini tootvad närvirakud - just dopamiini kaudu reguleerivad närvirakud liikumist kontrollivaid aju osi (parkinsonismi sümptomiteks on teatavasti lihaste jäikus, värinad, liikumise aeglus). Miks nii juhtub, seda veel põhjendada ei osata. Hetkel kasutatavad ravimid, mis aitavad suurendada dopamiini määra ajus või siis aktiveerivad dopamiini retseptoreid, üksnes kergendavad haiguse sümptomeid.