geoloogia

Sel nädalal trükist tulnud novembrikuu Horisondi kaanelugu räägib vulkaanidest. Sest kuigi Islandil on hetkel rahulik ja Euroopas lennukid lendavad, ollakse praegu n-ö vulkaanilainel Indoneesias ja oldi hiljuti Kamtšatkal.

Oma teadmisi ja kogemusi jagab Islandil elanud ja sealseid vulkaane uurinud Heidi Elisabet Soosalu, kes muu hulgas on käinud kaheksa aastat seismilistel välitöödel Islandi mägedes ja "vallutatud" sealsed vulkaanid Hekla, Torfajökulli, Askja ja Katla. Artikli teine autor on kümmekond aastat vulkanoloogiaga tegelenud Tarmo Kiipli Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudist. 

Loomulikult on teemaks ka Island, aga autorid tutvustavad teemat ka üldisemalt: juttu on nii litosfääri laamade liikumisega seotud tulemägedest kui vulkaanidest kuumadel täppidel.

Septembrikuu Horisondis annavad arheoloogid Ulla ja Villu Kadakas, paleozooloog Lembi Lõugas ning geoloogid Alar Rosentau, Leili Saarse ja Jüri Vassiljev põhjaliku ülevaate Vabaduse väljaku kiviaja leiukohta puudutavatest arheoloogilistest ja geoloogilistest uuringutest. Nüüd on artikli "Vabaduse väljak. Eesti mahukaim arheoloogiline uurimisobjekt" juurde võimalik kuulata ka Toomas Jüriado intervjuud geoloog Alar Rosentauga samal teemal raadio KUKU saates LOODUSAJAKIRI.

Ligi 5000 aastat eKr oli Litoriinameri Tallinna alllinna üle ujutanud ning Toompea jalamit murrutas eri. Maakerke tõttu eemaldus rannavöönd järjest enam Toompea jalamist ning ligi 2900 aastat eKr paiknes Litoriinamere rand juba Vabaduse väljaku edelaosas. Rekonstruktsioonidel on punase ringiga märgitud dateeritud ja inimtegevuse märkidega hülgeluud, mis leitud Vabaduse väljaku edelaosast ja viitavad, et muistsed hülgekütid võisid ligi 5000 aastat tagasi oma peatuspaiga valida ka otse Litoriinamere rannale (Alar Rosentau, rekonstruktsioon trükinumbrist).