geoloogia
10. oktoober 2009
Septembrikuu Horisondis annavad arheoloogid Ulla ja
Villu Kadakas, paleozooloog Lembi Lõugas ning geoloogid Alar Rosentau, Leili Saarse ja Jüri Vassiljev põhjaliku ülevaate Vabaduse väljaku kiviaja leiukohta puudutavatest arheoloogilistest ja geoloogilistest uuringutest. Nüüd on artikli "Vabaduse väljak. Eesti mahukaim arheoloogiline uurimisobjekt" juurde võimalik kuulata ka Toomas Jüriado intervjuud geoloog Alar Rosentauga samal teemal raadio
KUKU saates LOODUSAJAKIRI.
Ligi 5000 aastat eKr oli Litoriinameri Tallinna alllinna üle ujutanud
ning Toompea jalamit murrutas eri. Maakerke tõttu eemaldus rannavöönd
järjest enam Toompea jalamist ning ligi 2900 aastat eKr paiknes
Litoriinamere rand juba Vabaduse väljaku edelaosas.
Rekonstruktsioonidel on punase ringiga märgitud dateeritud ja
inimtegevuse märkidega hülgeluud, mis leitud Vabaduse väljaku edelaosast ja viitavad, et muistsed hülgekütid võisid ligi 5000 aastat
tagasi oma peatuspaiga valida ka otse Litoriinamere rannale (Alar
Rosentau, rekonstruktsioon trükinumbrist).
28. oktoober 2008
Miks Marssi kauges minevikus ümbritsenud magnetväli kattis vaid planeedi lõunapoolkera, on seni olnud mõistatus. Maa magnetvälja on juba mõnda aega selgitada suudetud, uute arvutimudelite abil on geofüüsikud esmakordselt mõistma hakanud ka Marsi oma, parandades meie ettekujutust punase planeedi arengust ning võimalikust elukõlblikkusest.
Marsi magnetvälja mõistatuse esimene aspekt on planetaarse magnetvälja puudumine tänapäeval. Teine aspekt on Marsi põhjapoolkera, mis on madalam ja geoloogiliselt noorem kui lõunapoolkera. Ning kolmas mõistatus on punase planeedi atmosfäär, mis on Maa omast sadakond korda hõredam.
Marss
Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis oma punaka värvitooni tõttu on saanud nime Rooma sõjajumala järgi. Marss on mõõtmetelt ligikaudu kaks korda väiksem kui Maa ning tiirleb ümber Päikese poolteist korda kaugemal kui Maa.
Lisainfo: Mihkel Jõeveeru sari "Marsi maastikud": Kaugvaade
(Horisont 1/2002); Globaalne
reljeef (2/2002); Meteoriidikraatrid
(3/2002); Hiidkraatrid
ehk basseinid (4/2002); Vee tunnusmärgid (5/2002);
Päikesesüsteemi suurimad kanjonid (6/2002); Päikesesüsteemi
suurimad vulkaanid (1/2003); Polaarmütsid
(2/2003).
15. september 2008
Ühest tähtsast uurimisteemast Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudis räägib ülikooli prorektor Rein Vaikmäe:
1980. aastatel leidsime isotoopmeetodeid kasutades üllatusega, et see kõige sügavam põhjavesi, mida me siin Põhja-Eestis kasutame, erineb isotoopkoostise poolest kõigist praeguse aja sademetest sedavõrd, et ta peab olema mingi eriline vesi.
13. september 2008
Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi teadlased püüavad täpselt kindlaks teha, millal ikkagi mandrijää Eestist viimati taandus. Uurimistööst räägib Siim Veski:
Seda on uuritud juba aastasadu, aga praegu on päris kindlalt teada üks fakt: jää on Eestist läinud. On teada ka, et jääaja maksimum oli Eestis umbes 18 kuni 20 tuhat aastat tagasi.
Aga selleks, et teada, millal jää Eestist läks, tuleb esmalt minna Lätti. Lätis on nimelt kirjeldatud umbes 16 tuhat aastat tagasi ilmunud esimesi tundralaadseid steppe. Selle põhjal ma arvan, et Eestist hakkas jää minema umbes 15 tuhat aastat tagasi. See toimus etapiliselt ja päris kadunud oli ta Eestist ehk näiteks 12 tuhat aastat tagasi. Nii et see oli umbes 3000 aasta pikkune protsess.
7. juuni 2008
Mäed on suured ja võimsad, aga nad ei ole igavesed. Ka mäed tekivad ja kaovad, ainult et väga aeglaselt. Aga nüüd tuleb välja, et alati siiski mitte nii aeglaselt, kui seni arvatud. Vähemalt näitab värske uurimistöö, et Lõuna-Ameerikas asuv Andide mäeahelik on omal ajal vaid nelja miljoni aastaga tervelt kuni 2,5 kilomeetrit kõrgemaks kasvanud. Geoloogilisel ajaskaalal tähendab see tõelist kasvuspurti.
29. aprill 2008
Kui kliima väga-väga-väga soojaks läheb, võivad mandrid seisma jääda. Selleks peab temperatuur muidugi hästi palju tõusma, aga arvutused näitavad, et põhimõtteliselt võivad suure sooja käes kontinendid seiskuda, mägede kasv peatuda ning isegi maavärinad lõppeda.
On juba kümneid aastaid teada, et maakoore all liikuv magma lükkab suuri maakooretükke ehk laamasid ringi. Samas võib arvata, et kui magma liiga kuumaks ja vedelaks läheb, siis ei haaku ta enam nii hästi maakooretükkide külge ega suuda neid triivima panna.
kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline
keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka
rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.
Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi
saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed
antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.
11. aprill 2008
Kui kliima soojeneb, hakkavad vulkaanid sagedamini purskama. Sellisele järeldusele jõudsid Briti ja Islandi teadlased.
Carolina Pagli Leedsi Ülikoolist ja Freysteinn Sigmundsson Islandi Ülikoolist arvutasid välja, kuidas Islandil laiuva Vatnajökulli liustiku kahanemine mõjutab seda, mis toimub maapinna all. Liustiku sulades väheneb jääalustele kividele avalduv surve, mistõttu langeb magma sulamispunkt.
kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline
keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka
rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.
Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi
saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed
antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.
24. märts 2008
Kauges minevikus oli suur osa maailma maismaast koondunud üheks tohutuks kontinendiks Gondwanaks. Nüüd väidab rühm teadlasi, et hiidmanner murdus lõpuks lihtsalt omaenda raskuse all pooleks.
Kuidas ja miks Gondwana lagunes, selle üle on geoloogid aastakümneid vaielnud. Ühed ütlevad, et ta jagunes korraga paljudeks väikesteks kildudeks, teised arvavad, et vähesteks suurteks tükkideks.
|
