Horisont

„Tahtsime toetada Eesti poisse, et seal kaugel maal oleks neil ikka Eesti loodus südames ja hinge lähedal," ütles MTÜ Loodusajakiri reklaamijuht Elo Algma.

Sõprus tähendab seda, et märtsis saab Tallinnas Põhja puiesteel vanas elektrijaamas töötavas Energia avastuskeskuses

• sirvida ja lugeda uusi ja vanu Horisondi numbreid;
• panna end koolivaheaja perenädalal 22.-27. märtsil proovile temaatilistel viktoriinidel, mille küsimustele pakuvad vastuseid näitused, aga õigesti vastanud saavad kaasa Horisondi märtsinumbri või Teleskoobi-eri.

Lisaks pakub Horisont kõigile, kes vormistavad märtsis Energia avastuskeskuses Horisondi aastatellimuse, kingituseks raamatu "Lehed ja tähed" neljanda osa alapealkirjaga "Evolutsioon ja revolutsioon".

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks iseseisvuspäeva eel riiklikud autasud 97 inimesele kodu- ja välismaalt. Muu hulgas on Vabariigi Presidendi kodulehel öeldud: "Eesti tunnustab ajakirjanikke, kelle sõna on laiendanud meie kõigi mõtteruumi. Teenetemärgi saavad Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet, ajakirja Horisont teadustoimetaja Rein Veskimäe ning kolumnist ja tõlkija Erkki Bahovski."

Horisondi jaanuarinumbri rubriigis “Üksainus küsimus” on juttu eestikeelsest Vikipeediast. Tänases KUKU raadio saates Loodusajakiri räägib samal teemal eestikeelse Vikipeedia üks administraatoreid, Tartu ülikooli geenitehnoloogia tudeng Ivo Kruusamägi. Teda küsitleb Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado.

Ajakirjade Horisont, Eesti Loodus, Loodusesõber ja Eesti Mets toimetused soovivad kõigile oma lugejatele head uut aastat!

MTÜ Loodusajakiri väljannetest ilmub 2010. aastal esimesena Horisont, milles tuleb juttu

• mullusest arheoloogia-aastast ja möödunud aasta muinsusüllatusest, mis jäi ekskavaatorikopa ette Kukrusel;
• kliimateemadest, ja seda loomulikult Kopenhaageni konverentsi valguses;
• Eestis peetud heitlustest tööpuudusega kahe maailmasõja vahel;
• neuronite elust, aga peamiselt sellest, kuidas juhtida-kontrollida nende surma – apoptoosi; 
• maakeelsest ja -meelsest Vikipeediast;
• rännakust Antarktika jäämägede juurde;
• kunagisest Soome mereväe uhkusest Ilmarisest ja tänapäeval erakapitali eest ehitatavatest kosmoselaevadest ja -rakettidest;
• võimalusest ravida puna-rohelist värvipimedust jpm.

Täiendatud 20. novembril: Kuula Toomas Jüriado

intervjuud astronoom Alar Pussiga

raadio KUKU 19. novembri saates LOODUSAJAKIRI

19. novembri saates Loodusajakiri vestleb loodusajakirjade sõnumitoimetaja Toomas Jüriado astronoom Alar Pussiga tähtkujude, sodiaagimärkide ja horoskoobi teemadel. Põhjus ikka selles, et samal teemal ilmutas artikli novembrikuu Horisont.

MTÜ Loodusajakiri esitles 4. detsembril rahvusraamatukogus järjekordset teadusest ja loodusest kõnelevat kogumikku “Lehed ja tähed”.

Tegemist on selle Eesti oludes unikaalse trükise neljanda väljaandega, mille üldteema on “Evolutsioon ja revolutsioon” ning luubi alla on võetud nii eluslooduse kui tsivilisatsiooni arengulugu. Kes me oleme, kust me tuleme, kuhu läheme? Ja mis üldse on elu? Ehk on juba elus ka meie loodud internet.

Vastust neile ja paljudele muudele põnevatele küsimustele otsivad “Lehtede ja tähtede” kaante vahel 21 autorit. Raamatu avab kirikutegelase ja kultuuriloolase Toomas Pauli artikkel “Evolutsioon kui Browni liikumine”, järgnevad kirjanik Jaan Kaplinski kirjutis “Evolutsioon ja revolutsioon” ning Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kuke pikem intervjuu Eesti vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvesega.

Asjaolu, et DNA ekspertiisi abil kuritegusid lahendatakse ja isikuid tuvastatakse, on kui mitte muidu, siis CSI-nimeliste telesarjade ja pronkssõduri saaga vahendusel enamikule selge. Ent millel DNA ekspertiis ikkagi põhineb? Septembri Horisondis selgitab seda Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse spetsialist Anu Aaspõllu artiklis “Pärilikkusaine DNA eristab meid teistest ja üksteisest”. Põhitõde on see, et DNA ekspertiisil ei analüüsita kogu DNA-d, mis oleks väga töömahukas, vaid ainult teatud piirkondi, õigupoolest nende pikkusi.

Kliimauurija Kalju Eerme sulest pärineb artikkel “Mussoonkliima kapriisid”, kus juttu on tuultest, mis toidavad poolt maailma. Astronoom Erik Tago kirjutab Andromeeda udukogust, mis on läbi aegade olnud Eesti astronoomide lemmik. Füüsik Henn Käämbre lahkab Itaalia kolleegi Ettore Majorana teaduspärandit ja tema salapärase kadumise lugu. Ajaloolane Kristjan Luts kirjutab kuumadest oktoobrikuu päevadest 45 aastat tagasi, kui lahvatas külma sõja ohtlikem konfrontatsioon – Kuuba kriis. Tagantjärele konstateerivad ajaloolased, et kriisis olidki ainult kaotajad: iroonilisel kombel tehti Hruštšovile ja Kennedyle hiljem üsna ühesuguseid etteheiteid, Castroga aga ei arvestanud üldse keegi. Täna aga räägib nii mõnigi uuest või II külmast sõjast.