Ajakirjade Horisont, Eesti Loodus, Loodusesõber ja Eesti Mets toimetused soovivad kõigile oma lugejatele head uut aastat!
MTÜ Loodusajakiri väljannetest ilmub 2010. aastal esimesena Horisont, milles tuleb juttu
- mullusest arheoloogia-aastast ja möödunud aasta muinsusüllatusest, mis jäi ekskavaatorikopa ette Kukrusel;
- kliimateemadest, ja seda loomulikult Kopenhaageni konverentsi valguses;
- Eestis peetud heitlustest tööpuudusega kahe maailmasõja vahel;
- neuronite elust, aga peamiselt sellest, kuidas juhtida-kontrollida nende surma – apoptoosi;
- maakeelsest ja -meelsest Vikipeediast;
- rännakust Antarktika jäämägede juurde;
- kunagisest Soome mereväe uhkusest Ilmarisest ja tänapäeval erakapitali eest ehitatavatest kosmoselaevadest ja -rakettidest;
- võimalusest ravida puna-rohelist värvipimedust jpm.
kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline
keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka
rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.
Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi
saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed
antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.
tööpuudus
Tööpuudus – tööta olek,
ühiskondliu nähtus, mis väljendub töötamisvõimaluste puudumises inimestel, kes
võivad ja tahavad töötada.
apoptoos
Apoptoos
(kr apo -
ära ja ptosis - kukkuma) - protsess,
mille käigus rakk osaleb oma surmas. Apoptoos on nn programmeeritud surm, mille
käigus organism kõrvaldab kõik antud arenguhetkel ebavajalikud või kahjustunud
rakud. Apoptoosi käigus kaovad näiteks konnakullese saba ja inimese lootel
esinevad sõrmedevahelised nahakurrud, n-ö ujulestad.
