paleontoloogia

Colombia söekaevandusest on leitud 60 miljonit aastat tagasi Lõuna-Ameerikas elanud mao fossiil, mille kõrval tänapäeva suurim boalane anakonda näib väike ja armas loomake.

Hiinast leitud dinosaurusefossiil on pannud teadlased mõtlema, kas ürgsed hiidsisalikud olid ikka kõik nii siledad ja soomuselised nagu seni arvatud. Siiamaani on asjatundjad eeldanud, et esimene saurus, kes sulgi kandma hakkas, elas umbes 150 miljonit aastat tagasi. Aga nüüd paistab, et sulissaurusi esines juba märksa varem.

Teadlased kirjutavad avastusest ajakirjas Nature. Üks uurimisrühma liige, You Hailu Pekingi Geoloogiainstituudist ütles, et tema ja ta kaastöötajate leitud ürgsisaliku seljas kasvasid niiöelda protosuled, päris sulgede eellased.

Iidne hiiglaslik merekoletis hammustas nii kõvasti, et isegi Tyrannosaurus rexi taoline hirmuäratav saurus oleks tema kõrval häbisse jäänud. Juura ajastul elutsenud 15 meetri pikkusel meresisalikul jätkus järamisjõudu ligi 2,5 tonni jagu ühe ruutsentimeetri kohta.

Oslo Ülikooli loodusmuuseumi ja Florida Osariigiülikooli teadlased arvutasid hiigellooma hammustustugevuse välja analoogia põhjal tänapäeval Floridas elavate alligaatoritega, kelle lõualuud on enam-vähem samasuguse kujuga.

Täna, 20. veebruaril autasustab Tallinna Tehnikaülikool oma aktusel TTÜ aasta teadlast 2008, parimat noorteadlast ja parimaid õppejõude, aga ka parimate teadusartiklite autoreid.

TTÜ parimateks teadusartiklite autoriteks tehnikas ja tehnoloogias on Kaia Tõnsuaadu, Karin Viipsi, Andres Trikkel, Arvi Ravasoo, Madis Ratassepp ja Aleksander Klauson; loodus- ja täppisteadustes Jaan Kalda ning Elga Mark-Kurik; sotsiaalteadustes aga Karin Lindroos ja Ants Torim.