paleontoloogia
Eelajalooline hiidmadu kaalus üle tonni
13. aprill 2009Colombia söekaevandusest on leitud 60
miljonit aastat tagasi Lõuna-Ameerikas elanud mao fossiil, mille kõrval
tänapäeva suurim boalane anakonda näib väike ja armas loomake.
Sulissaurused ilmusid arvatust varem
20. märts 2009Hiinast leitud dinosaurusefossiil on pannud teadlased mõtlema, kas
ürgsed hiidsisalikud olid ikka kõik nii siledad ja soomuselised nagu
seni arvatud. Siiamaani on asjatundjad eeldanud, et esimene saurus, kes
sulgi kandma hakkas, elas umbes 150 miljonit aastat tagasi. Aga nüüd
paistab, et sulissaurusi esines juba märksa varem.
Teadlased kirjutavad avastusest ajakirjas Nature. Üks uurimisrühma liige, You Hailu Pekingi Geoloogiainstituudist ütles, et tema ja ta kaastöötajate leitud ürgsisaliku seljas kasvasid niiöelda protosuled, päris sulgede eellased.
Teadlased kirjutavad avastusest ajakirjas Nature. Üks uurimisrühma liige, You Hailu Pekingi Geoloogiainstituudist ütles, et tema ja ta kaastöötajate leitud ürgsisaliku seljas kasvasid niiöelda protosuled, päris sulgede eellased.
Pliosaurus hammustas kõvasti
18. märts 2009Iidne hiiglaslik merekoletis hammustas nii kõvasti, et isegi Tyrannosaurus rexi
taoline hirmuäratav saurus oleks tema kõrval häbisse jäänud. Juura
ajastul elutsenud 15 meetri pikkusel meresisalikul jätkus järamisjõudu
ligi 2,5 tonni jagu ühe ruutsentimeetri kohta.
Oslo Ülikooli loodusmuuseumi ja Florida Osariigiülikooli teadlased arvutasid hiigellooma hammustustugevuse välja analoogia põhjal tänapäeval Floridas elavate alligaatoritega, kelle lõualuud on enam-vähem samasuguse kujuga.
Oslo Ülikooli loodusmuuseumi ja Florida Osariigiülikooli teadlased arvutasid hiigellooma hammustustugevuse välja analoogia põhjal tänapäeval Floridas elavate alligaatoritega, kelle lõualuud on enam-vähem samasuguse kujuga.
Selgusid TTÜ parimad teadusartiklite kirjutajad
20. veebruar 2009Täna, 20. veebruaril autasustab Tallinna Tehnikaülikool oma aktusel TTÜ aasta teadlast 2008, parimat noorteadlast ja parimaid õppejõude, aga ka parimate teadusartiklite autoreid.
TTÜ parimateks teadusartiklite autoriteks tehnikas ja tehnoloogias on Kaia Tõnsuaadu, Karin Viipsi, Andres Trikkel, Arvi Ravasoo, Madis Ratassepp ja Aleksander Klauson; loodus- ja täppisteadustes Jaan Kalda ning Elga Mark-Kurik; sotsiaalteadustes aga Karin Lindroos ja Ants Torim.
Hulkrakseid leidus enne suurt jäätumistki
7. veebruar 2009
Enam kui 600 miljoni aastastesse kivimitesse jäänud keemilised jäljed annavad tõendust algeliste hulkraksete loomade olemasolust juba nii kauges minevikus.
Uurimistöös osalenud Massachusettsi Tehnikainstituudi geobioloog Roger Summons ütles, et tulemuste avaldamine vaid nädalapäevad enne suure inglise loodusteadlase Charles Darwini kahesajandat sünniaastapäeva mõjub sümbolina, sest avastus toetab ju ka Darwini ideid sellest, et praeguste keeruka ehitusega olendite kauged eellased olid väikesed ja lihtsad organismid.
Iidne madu ennustab troopikakuumust
5. veebruar 2009Kümneid miljoneid aastaid tagasi elas maailmas madu, kes oli vähemalt 13 meetrit pikk, vähemalt meeter jäme ja kaalus üle tonni. Kolumbiast avastatud fossiil pole üksnes väärt täiendus rekordiraamatutesse, vaid sekkub ka kliimavaidlustesse: ta näitab, et troopikaalade kuumenemisel pole piiri.
Maod on kõigusoojased loomad ja vajavad ainevahetuse käigushoiuks sooja keskkonda. Teadlaste hinnangul vajas nii suur madu elutegevuseks vähemalt 30 kuni 34 kraadist soojust.
Maod on kõigusoojased loomad ja vajavad ainevahetuse käigushoiuks sooja keskkonda. Teadlaste hinnangul vajas nii suur madu elutegevuseks vähemalt 30 kuni 34 kraadist soojust.
kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.
Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.
Sauruseisa hoolitses järglaste eest
20. detsember 2008Dinosauruste ja nende munade fossiile uurinud teadlased on jõudnud järeldusele, et hiidsisalikel valvasid pesi ja haudusid mune pigem isas- kui emasloomad. Vähemalt paistab see nii olnuvat kolmel sauruste kohta keskmist kasvu liigil, mille isendeid koos munakurnadega uuriti.
Montana Ülikooli paleontoloog Frankie Jackson ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et arvatavasti paaritusid isased saurused mitme emasega, kes aga kõik oma munad ühte pessa kokku munesid. Seejärel haudus isasloom pojad välja.
Montana Ülikooli paleontoloog Frankie Jackson ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et arvatavasti paaritusid isased saurused mitme emasega, kes aga kõik oma munad ühte pessa kokku munesid. Seejärel haudus isasloom pojad välja.
Saurusebeebi suured kihvad
30. oktoober 2008Ühest Lõuna-Aafrika muuseumikogust välja otsitud ja põhjalikult läbi uuritud haruldane dinosaurusebeebi pealuu annab tunnistust, et heterodontosaurus oli ürgsisalike seas tõepoolest üks omapärasemaid. Ainult umbes rotipea suuruse, 4,5 sentimeetrise koljukivistise põhjal võib öelda, et saurusebeebi nägi oma suurte ümmarguste silmade ja nöbininaga välja nagu beebi ikka. Ainult et kihvad olid tal suured ja teravad nagu täiskasvanud loomal.
Huvitav on ka see, et kihvadest tagapool paikneb tal rida purihambaid. Huvitav on see sellepärast, et roomajatel on tavaliselt kõik hambad enamvähem ühesugused, lõike-, silma- ja purihammasteks eristumine iseloomustab rohkem ikkagi imetajaid. Eks sellest tulene ka looma nimi - heterodontosaurus, mis tähendab mitmesuguste hammastega saurust.
Huvitav on ka see, et kihvadest tagapool paikneb tal rida purihambaid. Huvitav on see sellepärast, et roomajatel on tavaliselt kõik hambad enamvähem ühesugused, lõike-, silma- ja purihammasteks eristumine iseloomustab rohkem ikkagi imetajaid. Eks sellest tulene ka looma nimi - heterodontosaurus, mis tähendab mitmesuguste hammastega saurust.
