You are here

kosmonautika

Kaalutus pärsib kasvu

Raskusjõu puuduses kasvavad kahepaiksete äralõigatud sabad aeglasemalt tagasi kui muidu. Kosmoses vesilikega tehtud katsete põhjal võib oletada, et pikaajalises kaaluta olekus võib ka inimlapse kasv kiduraks jääda.

NASA Amesi uuringukeskuse teadlane Eduardo Almeida ja ta kolleegid lõikasid 16 hispaania ribivesilikul saba maha ja saatsid loomad siis kosmosesse. Orbiidil kasvasid vesilikele uued sabad küll taha, nii nagu see maa pealgi sünnib, ainult et kosmoses kasvanud sabad olid tavalisest sabast kaks korda lühemad.

Kui palju vett on Kuu lõunapoolusel?

Kas Kuu lõunapooluse kraatrite põhjas on veejääd? Kuna jaatav vastus lihtsustaks märkimisväärselt mehitatud uurimisjaama rajamist Kuule, pakuvad  mainitud kraatrid suur teaduslikku huvi. Äsjane uurimus näitab, et vähemalt ühe säärase kraatri põhjas puhta veejää paljandeid pole, küll aga võib jää olla kuutolmu all või lihtsalt madala kontsentratsiooniga.

Mitmed Kuu lõunapooluse kraatrid on nii sügavad, et Päike ei paista nende põhja kunagi, kuigi kraatrite kõrged servad võivad kümmelda pea pidevas päikesevalguses. Pidevas varjus olevad alad on äärmiselt külmad, sealne temperatuur on vähem kui 100 kraadi üle absoluutse nulli. Sellistes tingimustes võib isegi atmosfäärita Kuul eksisteerida aurustumata veejää, mida komeedid sinna sadade miljonite aastate jooksul on transportinud. Et vesi on inimtegevuseks hädavajalik ja kraatrite valgustatud nõlvad on suurepärane koht tarviliku päikeseenergia kogumiseks, on niisugused kraatrid nagu Shackleton ja Shoemaker suurepärased paigad uurimisjaamale, mida mitmed suured kosmoseagentuurid rajada plaanivad. Üldisemalt on veemolekulide hulk ja kogus Kuul tähtsad, et paremini mõista Päikesesüsteemi arengut.

Uudiste märksõnad: 

India heitis sondi Kuule

India on saatnud Kuu pinnale oma esimese uurimissondi, mis tegi laskumisel meie looduslikust kaaslasest ka pilte ja saatis need Maale. Sond eraldus mehitamata kosmoselaevast Chandrayaan 1 umbes saja kilomeetri kõrgusel Kuu pinnast ja paiskus Kuu lõunapooluse lähedal vastu pinda.

Eesmärk oligi tekitada tugev kokkupõrge ja paisata üles tolmupilv, mida sai siis mõõteseadmetega analüüsida. India kosmoseteadlased soovivad leida Kuu pealt heeliumi kerget isotoopi heelium-3, mis Maa peal on väga haruldane, aga mida läheb vaja tuumasünteesireaktsioonides, mis võiksid meile tulevikus hakata energiat andma. Arvatakse, et seda isotoopi on Kuu peal rohkem kui Maal, ehkki ta on ilmselt ka seal haruldane ja raskesti eraldatav.

Uued, odavad kanderaketid laiendavad ligipääsu kosmosesse

Kosmoselendudest on saamas riiklike agentuuride kõrval järjest enam ka erafirmade pärusmaa. 28. septembril õnnestus USA firma SpaceX uue, konkurentidest neli korda odavama kanderaketi lend. Kanderakketide kõrge hind on seni olnud satelliitide ja ka inimeste kosmosesse toimetamise peamine takistus.

Kosmoselendude kõrge hinna taga on osaliselt tõsiasi, et satelliite ja inimesi kosmosesse toimetavaid kanderakette on seni ehitanud suurkorporatsioonid ning suured alltöövõtjate võrgustikud. Ameerika Ühendriikides tegutsev kompanii SpaceX on seadnud eesmärgiks alandada kosmoselendude hinda mitmekordselt, seda suuresti läbi rakettide firmasisese arenduse ja tootmise. SpaceX'i väitel on nende raketid ka väga töökindlad, kuna komponentide arv on hoitud võimalikult väiksena.

Uudiste märksõnad: 

Pages

Subscribe to RSS - kosmonautika

Horisont 5/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: