Vikerraadio teadusuudis

Astronoomid lasid võib-olla käest võimaluse avastada esimene Päikesesüsteemi väline planeet juba enam kui kümme aastat varem. Esimene kindlalt tõestatud eksoplaneet avastati 1992. aastal, kuid nüüd selgub, et juba 1981. aastal võis üks kauge planeet endast astronoomidele märku anda.

Paraku ei osanud täheteadlased siis seda signaali õigesti tõlgendada. Nii väidavad vähemalt Alain Lecavelier des Etangs ja Alfred Vidal-Madjar Pariisi Astrofüüsika Instituudist.

Kuhu sõita puhkama? Mõnikord on seda päris raske otsustada. Aga nutikad teadlased oskavad nüüd juba ette ära aimata, millise valiku me teeme, kui kahe enam-vähem võrdväärse võimaluse vahel kaalume. Vastuse reedab ajustruktuur, millel on ehk veidi kummaline nimi - sabatuum (nucleus caudatus).

Briti teadlased andsid katseisikutele ette 80 potentsiaalse reisisihtkoha loetelu ja palusid neil kõigepealt teataval arvuskaalal hinnata, kui kõvasti nad igasse neist sihtkohtadest sõita ihaldaksid.

Astronoomidel on õnnestunud vaadelda hiigelsuurt supernoovaplahvatust. Esimest korda teaduse ajaloos said Iisraeli Weizmani teadusinstituudi ja USA San Diego ülikooli teadlased näha, kuidas Päikesest vähemalt 50 korda suurema massiga täht plahvatab.

Nad jälgisid, kuidas suurem osa plahvatuses laiali lennanud ainest hiljem raskusjõu toimel uuesti kokku kogunes ja suureks mustaks auguks tõmbus.

Paapua Uus-Guineast on leitud terve hulk varem teadusele tundmata loomaliike. Keskkonnarühmitus Conservation International teatab, et möödunud aasta juulis ja augustis selle mägise ja vihmametsase saareriigi raskesti ligipääsetavatele aladele tehtud ekspeditsioon on avastanud muu hulgas hüpleva ämbliku, vöödilise geko ja läbilõikava häälega sidistava konna.

Kokku tuli päevavalgele umbes poolsada senitundmatut ämblikuliiki, kolm konnaliiki ja üks gekoliik, peale selle veel kaks taimeliiki.