 |
 |
||
|
| |||
Vikerraadio teadusuudisAstronoomid magasid planeediavastuse maha30. märts 2009Astronoomid lasid võib-olla käest võimaluse avastada esimene
Päikesesüsteemi väline planeet juba enam kui kümme aastat varem.
Esimene kindlalt tõestatud eksoplaneet avastati 1992. aastal, kuid nüüd
selgub, et juba 1981. aastal võis üks kauge planeet endast
astronoomidele märku anda.
Paraku ei osanud täheteadlased siis seda signaali õigesti tõlgendada. Nii väidavad vähemalt Alain Lecavelier des Etangs ja Alfred Vidal-Madjar Pariisi Astrofüüsika Instituudist. planeetPlaneet on taevakeha, mis
Inimese otsus on ajus ette näha30. märts 2009Kuhu sõita puhkama? Mõnikord on seda päris raske otsustada. Aga nutikad
teadlased oskavad nüüd juba ette ära aimata, millise valiku me teeme,
kui kahe enam-vähem võrdväärse võimaluse vahel kaalume. Vastuse reedab
ajustruktuur, millel on ehk veidi kummaline nimi - sabatuum (nucleus caudatus).
Briti teadlased andsid katseisikutele ette 80 potentsiaalse reisisihtkoha loetelu ja palusid neil kõigepealt teataval arvuskaalal hinnata, kui kõvasti nad igasse neist sihtkohtadest sõita ihaldaksid. Hiigeltähe plahvatusest tekkis must auk29. märts 2009Astronoomidel on õnnestunud vaadelda hiigelsuurt supernoovaplahvatust.
Esimest korda teaduse ajaloos said Iisraeli Weizmani teadusinstituudi
ja USA San Diego ülikooli teadlased näha, kuidas Päikesest vähemalt 50
korda suurema massiga täht plahvatab.
Nad jälgisid, kuidas suurem osa plahvatuses laiali lennanud ainest hiljem raskusjõu toimel uuesti kokku kogunes ja suureks mustaks auguks tõmbus. supernoovaSupernoova on kõige massiivsemate tähtede elu lõpus toimuv plahvatus, mille käigus täht heidab oma välimised kihid eemale, jättes maha äärmiselt tihedaks muutunud tuuma. Tähe plahvatus võib hetkeks olla heledam kui kogu seda sisaldav galaktika. Supernoovade vaatlemine on oluline nii täheevolutsiooni kui ka Universumi suuremastaabilise struktuuri uurimisel.Lisainfo 1. Jaak Jaaniste astronoomiaõpiku peatükk “Ühe tähe elulugu” 2. Maailma esimene kolmemõõtmeline arvutisimulatsioon supernoova plahvatusest (Chicago Ülikool) Rohkesti uusi liike Uus-Guineast27. märts 2009Paapua Uus-Guineast on leitud terve hulk varem teadusele tundmata
loomaliike. Keskkonnarühmitus Conservation International teatab, et
möödunud aasta juulis ja augustis selle mägise ja vihmametsase
saareriigi raskesti ligipääsetavatele aladele tehtud ekspeditsioon on
avastanud muu hulgas hüpleva ämbliku, vöödilise geko ja läbilõikava
häälega sidistava konna.
Kokku tuli päevavalgele umbes poolsada senitundmatut ämblikuliiki, kolm konnaliiki ja üks gekoliik, peale selle veel kaks taimeliiki. Teadlased lõid klassikalise aatomi25. märts 2009Tihti kujutatakse aatomit ette miniatuurse Päikesesüsteemina: keskel on tuum nagu Päike ja selle ümber tiirlevad elektronid nagu planeedid. Tänapäeval teame, et selline pilt on tegelikult vale, sest aatomimaailmas kehtivad kvantmehaanika kummalised seaduspärad: elektrone ei saa ette kujutada pisikeste kuulikestena, millel on igal hetkel kindel asukoht, sest pigem on nad teatavasse piirkonda justkui laiali määritud ja moodustavad niinimetatud elektronpilve.
Nüüd aga on rühm Ameerika füüsikuid aatomeid manipuleerinud ja teinud nad tegelikult ka enam-vähem pisikese Päikesesüsteemi sarnaseks.
pilvPilved on nähtavad aerosoolikogumid taevas. Tavaliselt koosnevad veepiisakestest või jääkristallidest, eriti sageli aga nende segust, mis on kondenseerunud sobivatel tingimustel. Seejuures hõljuvad pilved planeedi pinna läheduses. Astronoomias nimetatakse pilveks ka nähtavate aineosakeste massi, mis püsib koos tänu gravitatsioonile, nagu näiteks udukogu. Pilved tekivad enamasti õhu adiabaatsel jahtumisel, st reeglina siis, kui õhk tõuseb, jahtub ja veeaur lõpuks kondenseerub, kuid tuntakse ka pilveliiki, mis tekib õhu vajumisel. Pilved klassifitseeriti alles 19. sajandil (Luke Howard) ning tänapäeval jaotatakse need nelja klassi ja kümnesse põhiliiki. Pilveliike on tegelikult üle saja ning sagedane on üleminek ühest liigist teise. Pilved on oluline kliimafaktor, mis põhjustab sademeid (nii vedelaid kui tahkeid), muudab temperatuurirežiimi vähem kõikuvaks jne, aga nende täpne klimatoloogiline mõju, eriti temperatuurile, pole siiski teada.
Korallikoloonia elab aastatuhandeid25. märts 2009
Süvaveekorallid on liikumatu eluviisiga loomad, kuid see-eest on nad
pikaealised. Värskest uuringust selgub, et mõned korallikolooniad
elavad enam kui 4000 aastaseks. See tähendab, et korallid kasvavad
palju aeglasemalt kui seni arvatud. Sipelgad ja mesilased on altruistid24. märts 2009Sipelgad ja mesilased on tõelised meeskonnamängijad, erinevalt
paljudest teistest olenditest, kes kogunevad karja isekatel põhjustel.
Briti teadlased on uurinud parvekäitumist matemaatilise mudeli abil ja
avastanud, et kalad ja piisonid püüavad parve või karja keskele
trügida, et omaenda nahka röövloomade käest päästa.
Andy Gardner Edinburghi Ülikoolist ütles kommentaariks, et kui kalaparv või piisonikari paistab meile üksmeeles liikuvat, siis tegelikult rajaneb see liikumine kõigi üksikisendite pingutustel pääseda ise rühma keskele. Sipelgad ja mesilased seevastu toimivad tõeliselt ühtse tiimina, mille liikmed on valmis suure pere heaolu nimel ka surema. Haruldane roomaja koorus munast22. märts 2009
Esimest korda üle 200 aasta on Uus-Meremaa põhisaartel nähtud looduses munast koorunud tuataarapoega. Tuataara on haruldane vanamoeline roomaja, kelle sarnaseid elas meie planeedil juba dinosauruste ajastul. Tuataarapoja leidsid pealinna Wellingtoni territooriumil asuvalt Karori kaitsealalt sealsed töötajad.  |
Horisont 4/2010 Uno Mäeorg, Jaak Nerut Indrek Zolk Arvo Pruljan Tõnu Tõnso Sõbrad
|
