astronoomia

Koletu suur täht on hiigelplahvatuses lõhki kärgatanud. Võimsaim ja eredaim supernoova, mida astronoomid eales vaadelnud, lõhkes ühes meile suhteliselt lähedases galaktikas.

Supernoova avastati juba mullu septembris, aga alles eile andsid Ameerika teadlased temast laiemale avalikkusele teada. Vaatlusi juhtinud Berkeley California Ülikooli astronoom Nathan Smith ütles pressikonverentsil, et praeguseks on ülivõimas supernoova küll tublisti eredust kaotanud, aga siiski on ta nüüdki veel sama erk kui tavaline supernoova oma tipphetkel.

Astronoomidel on esimest korda õnnestunud avastada väljastpoolt Päikesesüsteemi tõenäoliselt elamiskõlblik planeet. Keskmine pinnatemperatuur tundub seal olevat üsna mõnusa suveilma moodi, 20°C.

Šveitsi astronoom Stéphane Udry ja ta kaastöötajad avastasid väikseima teadaoleva eksoplaneedi Tšiilis asuva Euroopa Lõunaobservatooriumi vaatlusandmeid analüüsides. Planeet tiirleb ümber väikese ja tuhmi punase kääbustähe Gliese 581 just täpselt nii kaugel orbiidil, et ta pinnal võiks leiduda vedelas olekus vett.

USA kosmoseamet NASA tõi eile avalikkuse ette esimesed Päikesest tehtud stereopildid. Andmed, mille alusel pildid on valminud, pärinevad kaksik-kosmoselaevadelt Stereo, mis mullu oktoobris teele saadeti.

Kosmoselaevad tiirlevad ümber Päikese Maakeraga ühel orbiidil, üks meist ees- ja teine tagapool. Kui nad ühekorraga Päikest pildistavad, siis kahepeale saavad nad sellest ruumilise kujutise, nii nagu meiegi esemeid ruumilisena tajume, kui vaatame neid kahe silmaga korraga.