astronoomia

Peruus Titicaca järve lähedal on kümned arvatavat meteoriidikraatrit uudistamas käinud kohalikud elanikud kaevanud iivelduse ja peavalu üle. Möödunud nädalavahetusel kuulsid inimesed kõva mürinat ja matsu ning leidsid asja uurima minnes asustamata platoolt värske kraatri.

Auk on 20 meetrit lai ja 7 meetrit sügav. Peruu Geofüüsika Instituudi spetsialistid on sündmuspaiga poole teele asunud, et välja selgitada, kas tegu oli meteoriidiga.

Suur ja Väike Magalhãesi pilv on meie Linnutee kaks lähedast naabergalaktikat. Neid on ikka peetud ka Linnutee kaaslasteks, meie galaktikaga gravitatsiooni jõul seotuiks.

Nüüd aga tuleb Ameerika astronoomi Gurtina Besla ja ta kolleegide värskest uurimistööst välja, et Magalhãesi pilved võivad olla meie naabrusse sattunud alles üsna hiljuti. Teadlased mõõtsid "pilvede" kiirust ja liikumissuunda enneolematult täpselt ja avastasid, et mõlema kiirus on ootamatult suur.

Üldtunnustatud teooria järgi hukutas dinosaurused 65 miljoni aasta eest Maale langenud asteroid. Nüüd on teadlased teinud natuke detektiivitööd ja jälile saanud 160 miljonit aastat tagasi toimunud sündmusele, millest sauruste häving tegelikult alguse sai.

Siis nimelt, väidavad nad, põrkasid omavahel kokku kaks Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel tiirelnud asteroidi, suurem neist 170 kilomeetrise läbimõõduga. Üks tükk sattus liikuma mööda trajektoori, mis tõi ta lõpuks Maakerale, kus ta põhjustas võimsa keskkonnakatastroofi. Ameerika Ühendriikide ja Tšehhi teadlased rehkendasid arvutisimulatsiooni abil välja, et saurused surmanud asteroid tekkis just nimelt kahe suurema asteroidi kokkupõrkel.

Saksamaal töötav teadlane, kes on uuesti analüüsinud ja tõlgendanud enam kui 30 aasta eest kogutud andmeid, väidab, et Marsi pinnases võib elada mikroorganisme.

1976. aastal, kui ameeriklaste uurimisjaamad Viking punasele planeedile laskusid, ei avastanud nad bioloogilistest protsessidest mingeid märke. Sestpeale ongi valdav olnud seisukoht, et Marsilt pole lootustki elu leida.

Ent nüüd on Joot Houtkooper Giesseni Ülikoolist käinud välja võimaluse, et Vikingid on tegelikult avastanud Marsi külmalt ja kuivalt pinnalt kummalise eluvormi. Houtkooperi arvutuste järgi võib 0,1 protsenti Marsi pinnasest olla bioloogilist päritolu. Umbes samasugune on biomassi osakaal Antarktika igikeltsas, mis on koduks mitmesugustele bakteritele ja samblikele.