astronoomia

Täheteadlased on leidnud tähe, mis on peaaegu igas suhtes meie Päikesest eristamatu.

Kaks Peruu astronoomi, Austraalia Rahvusülikoolis töötav Jorge Melendez ja Ameerika Ühendriikides McDonaldi observatooriumis töötav Ivan Ramirez teatavad, et olles lähemalt uurinud nelja nn Päikese kaksikut, selgitasid nad välja, et tähel nimega HIP 56948 on erakordselt palju niisuguseid parameetreid, mis on vaatlustäpsuse piires Päikese omadega täpselt ühesugused.

Suured galaktikad ilmusid maailmaruumi varem kui seni arvatud. Nii väidavad värske teadustöö autorid, kes uurisid kolme kuni kuue miljardi aasta vanuste galaktikate pilte.

144 kaugest tähesüsteemist olid ülesvõtteid teinud nii kosmoseteleskoop Hubble kui ka Hawaii saartel ja Tšiilis paiknevaid teleskoope kasutav Gemini observatoorium. Toronto Ülikooli astronoom Roberto Abraham ja ta kolleegid mõõtsid hoolikalt üle, kui heledaks oli tähevalgus iga üksiku pildipiksli teinud ja püüdsid selle järgi kindlaks määrata kõigi nende kaugete galaktikate kuju.

Vähe on universumis planeete, millel on samasugune kuu nagu meil. Maakera looduslik kaaslane tekkis arvatavasti miljardite aastate eest, kui mingi Marsi-suurune taevakeha meie planeediga kokku põrkas ja Maa küljest suured tükid lahti rebis. Nende tükkide koondumisel Maa orbiidil kujuneski lõpuks Kuu.

Nüüd on astronoomid valmis saanud uurimistöö, mis tugineb ülevaatele 400 meile suhteliselt lähedasest tähest. Sellest selgub, et nii suuri kokkupõrkeid, millest võiks midagi meie Kuu sarnast tekkida, toimub ainult ühes päikesesüsteemis kümnest või koguni kahekümnest.

Maale langevad väga suure energiaga kosmilised kiired on pärit naabergalaktikate keskmeis paiknevaist mustadest aukudest. Nii väidavad teadlased, kelle uurimistulemus võib lahendada füüsikuid aastakümneid põnevil hoidnud mõistatuse.

17 maa füüsikud ja astronoomid kirjutavad ajakirjas Science, et nende arvates tekivad need võimsad kiired siis, kui tähed, gaas ja tolm suurde musta auku langevad. Mustad augud on teatavasti väga tugeva gravitatsiooniväljaga ruumipiirkonnad, kust mitte miski, isegi valgus end välja ei suuda rebida.