You are here

astronoomia

Asteroid ähvardab Marsile kukkuda

Marsi suunas teel olev asteroid võib pakkuda teadlastele ootamatu võimaluse punase planeedi sisemust näha, kui see jaanuari lõpus peaks meie kosmosenaabrit tabama.

Arvutused näitavad, et 50 meetrine kosmosekivi lööks Marsi pinda 800 meetri laiuse kraatri ja paiskaks üles suure tolmupilve, mille koostist saaksid teadlased analüüsida.

Noorel Kuul purskas vulkaane

Et Kuu on Maale lähim taevakeha, on mõnikord üllatav tõdeda, kui vähe me tema kohta tegelikult teame. Ajakirja Nature viimases numbris avaldatud artikkel neid teadmisi nüüd natuke jälle täiendab.

Teadlastel on õnnestunud dateerida üks vanimaid kuukive, mis kunagi leitud. Seni uuritud asitõendite alusel on arvatud, et vulkaanid purskasid Kuu peal peamiselt nii umbes 3,8 - 3,9 miljardit aastat tagasi. Nüüd aga kirjutavad Briti ja Jaapani teadlased, et nende uurimuse järgi võis Kuul vulkaanilist aktiivsust esineda juba umbes 4,35 miljardi aasta eest ehk õige pea pärast Kuu enda tekkimist.

Hiidplaneet paisub tähe lähedal järsult

Kui Jupiteri sarnane hiidplaneet oma tähe lähedusse satub, kasvab ta prauhti! mitu korda suuremaks. Selline planeet, mis sisuliselt kujutab endast tohutu suurt gaasikera, kuumeneb tähele lähemale jõudes, ja nagu kuumenevad kehad ikka, paisub suuremaks.

Steve Miller ja ta kolleegid University College London'ist kirjutavad ajakirjas Nature, et planeedi atmosfääri paisumine toimub järsemini kui seni arvatud.

Täht on täpne Päikese koopia

Täheteadlased on leidnud tähe, mis on peaaegu igas suhtes meie Päikesest eristamatu.

Kaks Peruu astronoomi, Austraalia Rahvusülikoolis töötav Jorge Melendez ja Ameerika Ühendriikides McDonaldi observatooriumis töötav Ivan Ramirez teatavad, et olles lähemalt uurinud nelja nn Päikese kaksikut, selgitasid nad välja, et tähel nimega HIP 56948 on erakordselt palju niisuguseid parameetreid, mis on vaatlustäpsuse piires Päikese omadega täpselt ühesugused.

Pages

Subscribe to RSS - astronoomia

Horisont 5/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: