You are here

astronoomia

Suur asteroid lendab Maast mööda

Lähipäevil lendab Maast mööda kõige suurem asteroid, mis viimase paarikümne aasta jooksul meie kanti sattunud. Ta jääb küll kaugemale kui Kuu, kuid mitte palju. Teisipäeval, 29. jaanuaril on ta meist vähem kui poolteist korda kaugemal kui Kuu.

Juba praegu näitavad radarvaatlused, et asteroid nimega 2007 TU 24 võib koosneda tegelikult kahest tükist, mis on võib-olla algul olnud kaks eraldi asteroidi ja siis teineteise külge jäänud.

Asteroid siiski Marssi ei taba

Tõenäosus, et Marsile lähenev asteroid punase planeedi pinnale prantsatab, on täpsustatud andmete põhjal kahanenud peaaegu olematuks.

Nelja observatooriumi vaatlusandmete analüüs näitab, et asteroidil 2007 WD5 on vaid üks võimalus kümne tuhande vastu 30. jaanuaril möödalennu asemel Marsile kukkuda. Kõige tõenäolisemalt möödub kosmosekivi Marsi pinnast enam kui 25 tuhande kilomeetri kauguselt.

Ere sähvatus galaktikate vahel

Keset maailmaruumi lõputut tühjust käis ühtäkki erakordselt võimas plahvatus. Laiali kiirgas ülisuure energiaga kiirgust, gammakiiri. Astronoomid on hämmingus, sest selles universumi kandis paistab ainet, mis plahvatada võiks, väga hõredalt olema.

"Erakordselt ere sähvatus keset pilkast pimedust," iseloomustab toimunut üks selle avastajaid, Brad Cenko California Tehnikainstituudist. Lähima galaktikani on sündmuspaigalt ligi 90 tuhat valgusaastat.

Kust tuleb tolm kosmosesse

Ameerika teadlased on saanud uusi ja senisest kindlamaid tõendeid maailmaruumi täitva tolmu päritolu kohta. Kosmoseteleskoop Spitzer avastas hiljuti Cassiopeia A nimelise supernoovajäänuki juurest 10 000 Maa massi jagu kosmilist tolmu.

Avastus kinnitab teooriat, et kosmosetolm ongi tekkinud suurte tähtede võimsatel lõhki plahvatamistel. Kaks kuud varem avastas seesama kosmoseteleskoop värsket tolmu ülimassiivsete mustade aukude lähedalt.

Pages

Subscribe to RSS - astronoomia

Horisont 6/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: