You are here

astronoomia

Must auk ajab asteroidi Maale

Teadlased otsivad taevast üsna pingsalt niisuguseid asteroide, mis võiksid Maakerale kukkuda. Nüüd tuleb välja, et mustad augud võivad teadlaste juba niigi keerulise töö veelgi raskemaks teha.

Mõnede füüsikute arvates liigub maailmaruumis ringi väikesi musti auke, mis on tekkinud universumi algusaegadel ja meie ajani säilinud. Võib olla, et just niisugused ürgsed mustad augud moodustavadki suure osa mõistatuslikust tumedast ainest, mida maailmaruumis tundub rohkesti leiduvat.

Saturni kaaslasel on oma rõngas

Kuidas Saturni ära tunda? Aga ikka selle järgi, et tal on rõngad ümber. Vähem silmapaistvaid rõngaid on avastatud ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil. Nüüd tuleb välja, et sellised hiigelvõrud ei ehi meie Päikesesüsteemis mitte ainult planeete, vaid mõnikord ka planeetide kaaslasi ehk kuusid. Vähemalt ühel juhul on see nüüd avastatud.

Endagi suureks üllatuseks on astronoomid märganud, et rõngastatud on ka Saturni suuruselt teine kaaslane Rhea. Rõnga olemasolu reetsid Saturni magnetväljas liikuvad elektronid. Saturni süsteemis ringi tiirutav uurimisjaam Cassini mõõtis 2005. aasta novembris Rheale lähenedes elektronide voogu ja sedastas, et Rhea juures tundus miski elektronide liikumist tõkestavat.

Kuundumisplats arvatust künklikum

Kuu lõunapooluse ümbrus on pinnalt palju ebatasasem kui seni arvatud. NASA värskest radaruuringust nähtub, et paikkonnas, mida on kaalutud kui võimalikku tulevast kosmoselaevade maandumispaika, leidub rohkesti nii kõrgeid mäetippe kui ka sügavaid kraatreid.

Californias Mojave kõrbes asuva radarisüsteemiga tehtud uuring andis tulemuseks Kuu lõunapooluse varasemast täpsema ja üksikasjalikuma kaardi. Ameerika kosmoseagentuur kaardistas põhjalikumalt Schackletoni kraatri lähialasid, kus mõnes paigas valitseb igavene pimedus, teisal aga särab pea katkematu päikesevalgus.

Ürgne galaktika sai pildile

Astronoomid on teinud pilte erakordselt kaugest galaktikast. Galaktika paistab meile sellisena, nagu ta oli oma tekkimisjärgus, 13 miljardit aastat tagasi. Tegu on ühe kaugeima ja varajasima kosmoseobjektiga, mida eales pildistatud.

Ehkki pildid on mustvalged ja hägused, kujutavad need Ameerika Johns Hopkinsi Ülikooli astronoomiaprofessori Holland Fordi sõnul seni kõige üksikasjalikumat ja usaldusväärsemat tagasivaadet nii kaugele minevikku. Ford ja ta kolleegid lasid galaktikat pildistada NASA kosmoseteleskoopidel Hubble ja Spitzer.

Pages

Subscribe to RSS - astronoomia

Horisont 2/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: