astronoomia

Astronoomid on avastanud, et ühe noore tähe ümber, umbes sama kaugel kui Maa Päikesest, tiirleb arvatavasti väikesi liivaterakesi. Avastus aitab loodetavasti paremini mõista, kuidas Maa-tüüpi kivised planeedid võiksid tekkida.

Üldiselt arvatakse, et see tekkimine algab tähte ümbritseva tolmupilve kübemete kokkukleepumisest liivateradeks, mis omakorda üksteisega liituvad ja üha suuremateks kivitükikesteks ja rahnudeks kokku kogunevad, kuni lõpuks ongi planeet valmis.

Teadlased otsivad taevast üsna pingsalt niisuguseid asteroide, mis võiksid Maakerale kukkuda. Nüüd tuleb välja, et mustad augud võivad teadlaste juba niigi keerulise töö veelgi raskemaks teha.

Mõnede füüsikute arvates liigub maailmaruumis ringi väikesi musti auke, mis on tekkinud universumi algusaegadel ja meie ajani säilinud. Võib olla, et just niisugused ürgsed mustad augud moodustavadki suure osa mõistatuslikust tumedast ainest, mida maailmaruumis tundub rohkesti leiduvat.

Kuidas Saturni ära tunda? Aga ikka selle järgi, et tal on rõngad ümber. Vähem silmapaistvaid rõngaid on avastatud ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil. Nüüd tuleb välja, et sellised hiigelvõrud ei ehi meie Päikesesüsteemis mitte ainult planeete, vaid mõnikord ka planeetide kaaslasi ehk kuusid. Vähemalt ühel juhul on see nüüd avastatud.

Endagi suureks üllatuseks on astronoomid märganud, et rõngastatud on ka Saturni suuruselt teine kaaslane Rhea. Rõnga olemasolu reetsid Saturni magnetväljas liikuvad elektronid. Saturni süsteemis ringi tiirutav uurimisjaam Cassini mõõtis 2005. aasta novembris Rheale lähenedes elektronide voogu ja sedastas, et Rhea juures tundus miski elektronide liikumist tõkestavat.

Kuu lõunapooluse ümbrus on pinnalt palju ebatasasem kui seni arvatud. NASA värskest radaruuringust nähtub, et paikkonnas, mida on kaalutud kui võimalikku tulevast kosmoselaevade maandumispaika, leidub rohkesti nii kõrgeid mäetippe kui ka sügavaid kraatreid.

Californias Mojave kõrbes asuva radarisüsteemiga tehtud uuring andis tulemuseks Kuu lõunapooluse varasemast täpsema ja üksikasjalikuma kaardi. Ameerika kosmoseagentuur kaardistas põhjalikumalt Schackletoni kraatri lähialasid, kus mõnes paigas valitseb igavene pimedus, teisal aga särab pea katkematu päikesevalgus.