astronoomia

Iidne kosmosekatastroof, mille tagajärjel sündis Kuu, võis tegelikult tuua meie taevasse mõneks ajaks rohkemgi kaaslasi. Ameerika teadlaste uuest arvutimudelist nähtub, et need pisikesed kaaslased võisid jääda kümneteks miljoniteks aastateks pidama Maa-Kuu süsteemi niinimetatud Lagrange'i punktidesse, kus Maa ja Kuu gravitatsiooniväljade koosmõju neid justkui lõksus hoidis.

Sellisesse olukorda sattunud taevakehi on hakatud nimetama troojalasteks. Kui miski kõrvaline troojalasi ei häiri, püsivad nad oma kohal määramatu aja.

Saturnil möllab kuuendat kuud võimas torm. Ükski varem sel planeedil vaadeldud torm ei ole nii kaua kestnud. Tormiga kaasnevad välgud on 10 000 korda võimsamad kui Maa-pealsed. Teadlaste arvates saab ilmastikunähtus energiat planeedi enda sisemise soojuse arvelt.

Kosmoselaev Cassini on Saturnil suur äikesetorme näinud ka varem, aastail 2004 ja 2006, kuid need kestsid vähem kui kuu.

Kauges minevikus toimunud suur kosmiline kokkupõrge, mille tagajärjel tekkis taevasse Kuu, võis teha ka päevad pikemaks.

Levinud teooria järgi põrkas 4,5 miljardi aasta eest Maakeraga kokku umbes Marsi suurune taevakeha ning põrkest üles paiskunud materjalist moodustuski meie looduslik kaaslane Kuu. Nüüd on Ameerika teadlane Robin Canup püüdnud iidset katastroofi arvutil modelleerides teada saada, missugune vastastikune mõju võis olla sel kokkupõrkel Maakera pöörlemisega.

Ameerika Ühendriikide kosmoseamet NASA teatab, et kavatseb pikendada rahvusvahelise uurimisjaama Cassini tööd Saturni süsteemis veel kahe aasta võrra.

Alates 2004. aastast on see mehitamata kosmoselaev saatnud Maa poole teele 140 tuhat pilti nii Saturnist endast kui ka tema rõngastest ja arvukatest kaaslastest ehk kuudest. Cassini töö pidi seniste kavatsuste järgi lõpule jõudma selle aasta juulis.