bioloogia

Kuidas mõned mereloomad tuhandete kilomeetrite pikkuste rännakute järel taas kodu üles leiavd, on teadlastele kaua mõistatuseks olnud. Nüüd väidavad Ameerika teadlased, et need loomad orienteeruvad Maa magnetvälja kohalike iseärasuste põhjal.

Kenneth Lohmann ja ta kolleegid Põhja-Carolina Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences, et lõhekalad ja merekilpkonnad jätavad noores eas kodupaiga magnetkoodi meelde. Maakera magnetväli erineb paiguti, kuid need erinevused on samas üsna reeglipärased.

Delfiini sabalöögis on palju rohkem jõudu kui ujumise maailmameistri kätes ja jalgades. Nii selgub värskest uurimistööst, mis lahendab palju aastakümneid püsinud mõistatuse, kuidas delfiinid nii kiiresti ujuda suudavad.

1936. aastal arvutas zooloog James Gray välja hõõrdejõu, mille delfiinid peavad ületama, kui ujuvad kiiremini kui 30 kilomeetrit tunnis, ja leidis, et tegelikult ei tohiks nende lihased nii kiiresti ujumist võimaldada. Et delfiinid tegelikult ikkagi nii kiiresti ujuvad, sündiski teaduslik mõistatus, mida on nimetatud ka Gray paradoksiks. Gray enda arvates võis delfiinide kiiruse saladus peituda nende naha mingisuguses iseärasuses. Ajapikku on bioloogid asja uurinud ja suurem osa neist leidnud, et naha ehituses ikka põhjus ei ole.

Kas teadsite, et teie kätel elab terve loomaaed? Teadlased on geneetilise analüüsi põhjal välja selgitanud, et inimese kätelt leiab üllatavalt palju eri liiki mikroorganisme.

Noah Fierer Ameerika Ühendriikide Colorado Ülikoolist uuris koos kolleegidega tudengite käsi. Nad ootasid eksamiruumi ukse taga ja võtsid sealt väljunud tudengite peopesast proove. Selgus, et keskmiselt oli inimese käe peal umbes sada liiki baktereid, kokku umbes 3000 isendit. Kõigi 51 tudengi kätelt avastati ühtekokku tervelt 4742 erisugust bakteriliiki.