bioloogia

Raskusjõu puuduses kasvavad kahepaiksete äralõigatud sabad aeglasemalt tagasi kui muidu. Kosmoses vesilikega tehtud katsete põhjal võib oletada, et pikaajalises kaaluta olekus võib ka inimlapse kasv kiduraks jääda.

NASA Amesi uuringukeskuse teadlane Eduardo Almeida ja ta kolleegid lõikasid 16 hispaania ribivesilikul saba maha ja saatsid loomad siis kosmosesse. Orbiidil kasvasid vesilikele uued sabad küll taha, nii nagu see maa pealgi sünnib, ainult et kosmoses kasvanud sabad olid tavalisest sabast kaks korda lühemad.

Kas haikala hammustus on tugev või nõrk? Õige vastus on, üllatav küll, et suhteliselt nõrgapoolne. Loomulikult ei tähenda see, et haiuime märgates võiks ookeanis rahumeeli edasi supelda, kuid põhjus, miks haid karta tuleb, on pigem ta hammaste ülim teravus: tuleb välja, et lõualihaste pigistusjõud on kala suurust arvestades kehvake.

Värskete uuringutulemuste põhjal jääb hai hammustustugevuselt selgelt alla lõvile või tiigrile. Seejuures vees on hai hammustus ikkagi suure kaslase omast tõhusam, sest hai lõuad on laiad.

Maakeral elutsevad olendid on suuremaks arenenud kahe järsu hüppega. Ameerika Ühendriikide Stanfordi Ülikooli geoloog ja keskkonnateadlane Jonathan Payne ja ta kolleegid on teinud ülevaateuuringu, milles võtavad vaatluse alla, kuidas miljonite aastate jooksul on Maa peale ilmunud järjest suuremat kasvu olendeid, alates tillukestest bakteritest kuni türannosauruse ja sinivaalani.

Kümne uurimisasutuse teadlased koostasid Payne'i juhtimisel oma andmebaasidest koondülevaate, lugesid teaduskirjandust ja vestlesid taksonoomiaekspertidega ning jõudsidki järeldusele, et olendite maksimumkasvus on Maa ajaloos olnud kaks suurt hüpet. Mõlemal korral suurenes olendite kogukus umbes miljon korda. Ja mõlemad suurusehüpped leidsid aset just niisugusel ajal, mil hapniku hulk Maa atmosfääris samuti järsult tõusis.

Teadlased on saanud kinnitust, et mõnede bakterite sees leiduvad tillukesed magnetkristallid toimivad tõepoolest kompassinõelana ja aitavad pisikul orienteeruda.

Magnetkristallid paiknevad bakterirakus otsapidi üksteise küljes ja moodustavad ahelaid, niinimetatud magnetosoome. Kas bakterid magnetosoome just kompassina kasutavad, on seni olnud veidi kahtluse all, sest mõnede uuringute järgi ei ole vähemalt mõnede bakterite magnetkristallidel selleks vajalikke magnetilisi omadusi.