You are here

bioloogia

Merevesi teeb tomati tervislikumaks

Kui kasta tomatitaimi lahjendatud mereveega, siis sisaldavad nende viljad rohkem tervislikke antioksüdante. Itaalia teadlaste kinnitusel suureneb antioksüdantide hulk oluliselt, kui kastmisvees on merevett kümnendiku jagu.

On teada, et kui taimi vaevab liigne soolasus, põud või mõni muu ebasoodne mõjur, siis võivad nad hakata enesekaitseks rohkem antioksüdante, näiteks C- ja E-vitamiini tootma.

Riccardo Izzo ja tema kolleegid Pisa Ülikoolist otsustasid järele proovida, kas seda kaitsemehhanismi võiks ära kasutada tervislikumate tomatite saamiseks. Nad tegid katseid mitut sorti tomatitaimedega ja mitmesuguse soolasisaldusega kastmisveega ning kirjutavad tulemustest üksikasjalikumalt ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry.
Uudiste märksõnad: 

Kiirguskindel pisik paotab sitkuse saladust

Kuidas suudab bakter nimega Deinococcus radiodurans välja kannatada ioniseeriva kiirguse doose, mis ületavad tuhandekordselt inimesele surmava koguse?

Kiirgus lõhub DNA tükkideks ja just seda on kaua peetud ta ohtlikkuse põhjuseks. Kuid Ameerika teadlane Michael Daly väidab, et see polegi nii: tapvaks teeb kiirguse pigem valkude kahjustumine. Tema kinnitusel sõltub rakkude vastupanuvõime kiirgusele väga olulisel määral sellest, kui hästi rakus leiduvad valgud sellele vastu suudavad pidada.
Uudiste märksõnad: 

Sabaliputamisel on suund tähtis

Seda me oleme kõik näinud, kuidas koer saba liputab. Aga nüüd tuleb välja, et sabaliputamise viisist võib ka nii mõndagi välja lugeda.

Kui koer näeb midagi põnevat või ligitõmbavat, siis liputab ta saba rohkem paremale poole, aga kui nähtav teda pigem heidutab, siis vasakule. Sedamoodi väidavad Itaalia teadlased, ja nende värske uurimistulemus on järjekordne näide sellest, kuidas aju parem ja vasak poolkera eri viisil emotsioone ohjavad.

Uudiste märksõnad: 

Toidujahil ainuraksed talitavad targu

Mõned kõige algelisemad elusolendid käituvad arukamalt kui arvata vıiks. Amööbid, bakterid ja muudki ainuraksed ei sagi mitte uisapäisa ringi, vaid järgivad keerukaid liikumisstrateegiaid, optimeerides toidu leidmisele kuluvat pingutust.

Princetoni Ülikooli (USA) teadlased Liang Li ja Edward Cox uurisid amööbide teekondi Petri tassis. Kümnekonna tunni vältel tähendati üles 12 alglooma pisimgi edasiliikumine või pööre. Selgus, et niipea kui amööb oli paremale pööranud, suurenes kahekordseks tõenäosus, et järgmine pööre tuleb vasakule, ja vastupidi.
Uudiste märksõnad: 

Pages

Subscribe to RSS - bioloogia

Horisont 5/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: