bioloogia
8. veebruar 2010
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on nimetanud 2010. aasta rahvusvaheliseks
bioloogilise mitmekesisuse ehk
elurikkuse aastaks. ÜRO eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust sellest, kui oluline on elurikkus.
Seoses elurikkuse aastaga toimub tänavu rohkesti nii rahvusvahelisi kui ka kohaliku
tähtsusega üritusi, mille keskne teema on loodus ja selle rikkuste
kaitsmine, elurikkuse teema leiab 2010. aastal kajastamist ka MTÜ Loodusajakiri väljannetes, eeskätt muidugi Eesti Looduses. Elurikkuse aasta tähtsündmus on oktoobris toimuv
bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 10. konverents Nagoyas
Jaapanis. Sellel konverentsil määratakse elurikkuse poliitika üleilmsed
põhisuunad pärast 2010. aastat.
24. aprill 2009
Kõrbetirtsud (Schistocerca gregaria)
on üldiselt eraklikud olendid ja väldivad üksteist. Kui aga kõrbetirtsude arv mingis piirkonnas ületab teatud piiri, läheb osa neist liikvele ning koondub parve, mis teeb metsikut hävitustööd
ja jätab maha musta maa. Nüüd on selgunud, et kõrbetirtsude käitumist kujundab
närvisüsteemi virgatsaine serotoniin.
27. märts 2009
Paapua Uus-Guineast on leitud terve hulk varem teadusele tundmata
loomaliike. Keskkonnarühmitus Conservation International teatab, et
möödunud aasta juulis ja augustis selle mägise ja vihmametsase
saareriigi raskesti ligipääsetavatele aladele tehtud ekspeditsioon on
avastanud muu hulgas hüpleva ämbliku, vöödilise geko ja läbilõikava
häälega sidistava konna.
Kokku tuli päevavalgele umbes
poolsada senitundmatut ämblikuliiki, kolm konnaliiki ja üks gekoliik,
peale selle veel kaks taimeliiki.
25. märts 2009
Süvaveekorallid on liikumatu eluviisiga loomad, kuid see-eest on nad
pikaealised. Värskest uuringust selgub, et mõned korallikolooniad
elavad enam kui 4000 aastaseks. See tähendab, et korallid kasvavad
palju aeglasemalt kui seni arvatud.
Brendan Roark Texase A&M Ülikoolist väidab, et aeglane kasv on korallide pikaealisuse saladus.
24. märts 2009
Sipelgad ja mesilased on tõelised meeskonnamängijad, erinevalt
paljudest teistest olenditest, kes kogunevad karja isekatel põhjustel.
Briti teadlased on uurinud parvekäitumist matemaatilise mudeli abil ja
avastanud, et kalad ja piisonid püüavad parve või karja keskele
trügida, et omaenda nahka röövloomade käest päästa.
Andy Gardner
Edinburghi Ülikoolist ütles kommentaariks, et kui kalaparv või
piisonikari paistab meile üksmeeles liikuvat, siis tegelikult rajaneb
see liikumine kõigi üksikisendite pingutustel pääseda ise rühma
keskele. Sipelgad ja mesilased seevastu toimivad tõeliselt ühtse
tiimina, mille liikmed on valmis suure pere heaolu nimel ka surema.
22. märts 2009
Esimest korda üle 200 aasta on Uus-Meremaa põhisaartel nähtud looduses munast koorunud tuataarapoega. Tuataara on haruldane vanamoeline roomaja, kelle sarnaseid elas meie planeedil juba dinosauruste ajastul. Tuataarapoja leidsid pealinna Wellingtoni territooriumil asuvalt Karori kaitsealalt sealsed töötajad.
Kaitseala üks juhte Raewyn Empson ütles, et avastus on vapustav, sest nüüd on selge, et tuataarad on õnnestunud Uus-Meremaa põhisaartel uuesti looduslikult paljunema saada. Mõnesaja aasta eest surid tuataarad peaaegu välja, kui Uus-Meremaale saabusid eurooplastest kolonistid ja koos nendega ka uued röövloomad, nagu rotid. 32 väikesel saarel, mis hoitakse röövloomadest vabad, elab praegu arvatavasti umbes 50 000 tuataarat.
19. märts 2009
Kõrgepingeliinid võivad loomade magnetmeele segi ajada. Samad teadlased, kes teatasid möödunud aastal avastusest, et lehmad kipuvad asetuma karjamaal põhja-lõunasuunaliselt, väidavad nüüd, et elektriliinid võivad lehmade orientatsiooni häirida.
Ida-lääne suunas kulgevate liinide läheduses ilmneb ka lehmadel soodumus just seda pidi olla. Liinidest kaugenedes ilming nõrgeneb.
16. märts 2009
Hädaohu korral eraldavad mõnedki loomad õhku lõhnaaineid, mis
liigikaaslasi hoiatavad ja ettevaatusele ärgitavad. Nüüd väidab
Ameerika Ühendriikide Rice'i Ülikooli psühholoog Denise Chen, et umbes
nõndasamuti on lood ka inimesel.
Chen uuris, kas hirmunud inimene võib anda teistele inimestele
lõhnalisi signaale, mis ergutavad vastuvõtjas muid meeli, et inimene
võiks olukorrast ruttu ettekujutuse saada.
