bioloogia

Tänastesse lehtedesse jõudsid taas pealkirjad, milles mainitakse DNAd. Kõike seda teadagi tänu kurikamõrvari tabamisele. Asjaolu, et DNA ekspertiisi abil kuritegusid lahendatakse, ei üllata üldiselt ju ammu enam kedagi. Ent millel see kõik ikkagi põhineb?

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on nimetanud 2010. aasta rahvusvaheliseks
bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse aastaks. ÜRO eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust sellest, kui oluline on elurikkus.

Seoses elurikkuse aastaga toimub tänavu rohkesti nii rahvusvahelisi kui ka kohaliku tähtsusega üritusi, mille keskne teema on loodus ja selle rikkuste kaitsmine, elurikkuse teema leiab 2010. aastal kajastamist ka MTÜ Loodusajakiri väljannetes, eeskätt muidugi Eesti Looduses. Elurikkuse aasta tähtsündmus on oktoobris toimuv bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 10. konverents Nagoyas Jaapanis. Sellel konverentsil määratakse elurikkuse poliitika üleilmsed põhisuunad pärast 2010. aastat.

Kõrbetirtsud (Schistocerca gregaria) on üldiselt eraklikud olendid ja väldivad üksteist. Kui aga kõrbetirtsude arv mingis piirkonnas ületab teatud piiri, läheb osa neist liikvele ning koondub parve, mis teeb metsikut hävitustööd ja jätab maha musta maa. Nüüd on selgunud, et kõrbetirtsude käitumist kujundab närvisüsteemi virgatsaine serotoniin.

Paapua Uus-Guineast on leitud terve hulk varem teadusele tundmata loomaliike. Keskkonnarühmitus Conservation International teatab, et möödunud aasta juulis ja augustis selle mägise ja vihmametsase saareriigi raskesti ligipääsetavatele aladele tehtud ekspeditsioon on avastanud muu hulgas hüpleva ämbliku, vöödilise geko ja läbilõikava häälega sidistava konna.

Kokku tuli päevavalgele umbes poolsada senitundmatut ämblikuliiki, kolm konnaliiki ja üks gekoliik, peale selle veel kaks taimeliiki.