bioloogia

2010 – rahvusvaheline elurikkuse aasta

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on nimetanud 2010. aasta rahvusvaheliseks
bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse aastaks. ÜRO eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust sellest, kui oluline on elurikkus.

Seoses elurikkuse aastaga toimub tänavu rohkesti nii rahvusvahelisi kui ka kohaliku tähtsusega üritusi, mille keskne teema on loodus ja selle rikkuste kaitsmine, elurikkuse teema leiab 2010. aastal kajastamist ka MTÜ Loodusajakiri väljannetes, eeskätt muidugi Eesti Looduses. Elurikkuse aasta tähtsündmus on oktoobris toimuv bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 10. konverents Nagoyas Jaapanis. Sellel konverentsil määratakse elurikkuse poliitika üleilmsed põhisuunad pärast 2010. aastat.

Serotoniin ajab tirtsud liikvele

Kõrbetirtsud (Schistocerca gregaria) on üldiselt eraklikud olendid ja väldivad üksteist. Kui aga kõrbetirtsude arv mingis piirkonnas ületab teatud piiri, läheb osa neist liikvele ning koondub parve, mis teeb metsikut hävitustööd ja jätab maha musta maa. Nüüd on selgunud, et kõrbetirtsude käitumist kujundab närvisüsteemi virgatsaine serotoniin.

Rohkesti uusi liike Uus-Guineast

Paapua Uus-Guineast on leitud terve hulk varem teadusele tundmata loomaliike. Keskkonnarühmitus Conservation International teatab, et möödunud aasta juulis ja augustis selle mägise ja vihmametsase saareriigi raskesti ligipääsetavatele aladele tehtud ekspeditsioon on avastanud muu hulgas hüpleva ämbliku, vöödilise geko ja läbilõikava häälega sidistava konna.

Kokku tuli päevavalgele umbes poolsada senitundmatut ämblikuliiki, kolm konnaliiki ja üks gekoliik, peale selle veel kaks taimeliiki.

Korallikoloonia elab aastatuhandeid

Süvaveekorallid on liikumatu eluviisiga loomad, kuid see-eest on nad pikaealised. Värskest uuringust selgub, et mõned korallikolooniad elavad enam kui 4000 aastaseks. See tähendab, et korallid kasvavad palju aeglasemalt kui seni arvatud.

Brendan Roark Texase A&M Ülikoolist väidab, et aeglane kasv on korallide pikaealisuse saladus.

Sipelgad ja mesilased on altruistid

Sipelgad ja mesilased on tõelised meeskonnamängijad, erinevalt paljudest teistest olenditest, kes kogunevad karja isekatel põhjustel. Briti teadlased on uurinud parvekäitumist matemaatilise mudeli abil ja avastanud, et kalad ja piisonid püüavad parve või karja keskele trügida, et omaenda nahka röövloomade käest päästa.

Andy Gardner Edinburghi Ülikoolist ütles kommentaariks, et kui kalaparv või piisonikari paistab meile üksmeeles liikuvat, siis tegelikult rajaneb see liikumine kõigi üksikisendite pingutustel pääseda ise rühma keskele. Sipelgad ja mesilased seevastu toimivad tõeliselt ühtse tiimina, mille liikmed on valmis suure pere heaolu nimel ka surema.

Haruldane roomaja koorus munast

Esimest korda üle 200 aasta on Uus-Meremaa põhisaartel nähtud looduses munast koorunud tuataarapoega. Tuataara on haruldane vanamoeline roomaja, kelle sarnaseid elas meie planeedil juba dinosauruste ajastul. Tuataarapoja leidsid pealinna Wellingtoni territooriumil asuvalt Karori kaitsealalt sealsed töötajad.

Kaitseala üks juhte Raewyn Empson ütles, et avastus on vapustav, sest nüüd on selge, et tuataarad on õnnestunud Uus-Meremaa põhisaartel uuesti looduslikult paljunema saada. Mõnesaja aasta eest surid tuataarad peaaegu välja, kui Uus-Meremaale saabusid eurooplastest kolonistid ja koos nendega ka uued röövloomad, nagu rotid. 32 väikesel saarel, mis hoitakse röövloomadest vabad, elab praegu arvatavasti umbes 50 000 tuataarat.

Elektriliinide magnetväli suunab lehmi

Kõrgepingeliinid võivad loomade magnetmeele segi ajada. Samad teadlased, kes teatasid möödunud aastal avastusest, et lehmad kipuvad asetuma karjamaal põhja-lõunasuunaliselt, väidavad nüüd, et elektriliinid võivad lehmade orientatsiooni häirida.

Ida-lääne suunas kulgevate liinide läheduses ilmneb ka lehmadel soodumus just seda pidi olla. Liinidest kaugenedes ilming nõrgeneb.

Lõhn kannab inimeste vahel tundeid

Hädaohu korral eraldavad mõnedki loomad õhku lõhnaaineid, mis liigikaaslasi hoiatavad ja ettevaatusele ärgitavad. Nüüd väidab Ameerika Ühendriikide Rice'i Ülikooli psühholoog Denise Chen, et umbes nõndasamuti on lood ka inimesel.

Chen uuris, kas hirmunud inimene võib anda teistele inimestele lõhnalisi signaale, mis ergutavad vastuvõtjas muid meeli, et inimene võiks olukorrast ruttu ettekujutuse saada.
Syndicate content