ornitoloogia

Teadlased on hakanud aru saama, kuidas linnud suudavad laulutempo päevast päeva ühesuguse hoida. Nad on leidnud Austraaliast pärit sebra-amadiini (Taeniopygia guttata) ajust üles neuroloogilise metronoomi, mis dirigeeribki laulu kiirust.

Michale Fee ja Michael Long Massachusettsi tehnikainstituudist siirdasid linnukeste ajju tillukesi külmutusseadmeid, mis jahutasid oma lähiümbruse 6,5 kraadini. Kui seade viidi ajupiirkonda nimega HVC (high vocal center), hakkasid linnud aeglasemalt laulma.

Rändlindude orienteerumisvõime hämmastab üha: Vene teadlased püüdsid kinni lõunast koju teel olnud tiigi-roolinde (Acrocephalus scirpaceus) ja lasid nad uuesti lahti tuhat kilomeetrit ida pool. Ja linnud leidsid kodutee uuesti üles.

Teadlased järeldavad, et linnud suudavad kuidagimoodi määrata koordinaate, mis vastavad ligikaudu meie ettekujutusele pikkus- ja laiuskraadidest. See tähendab, et nad oskavad hinnata oma paiknemist ka ida-lääne teljel, mitte ainult põhja-lõuna suunal.

Maakeral elutsevate loomaliikide arv kahaneb praegu hirmsa kiirusega. Väljasuremise sagedasim põhjus on eluks kõlblike paikade kadu ehk liigi levila kahanemine. Eriti ohustatud on seega need liigid, kelle asuala on niigi väike.

Nüüd on Ameerika teadlased leidnud võimaluse, kuidas metsalindude asuala ulatust senisest tõepärasemalt hinnata ja aru saada, kui palju linnuliikidel püsima jäämiseks maad vaja on.