You are here

klimatoloogia

Helkivate ööpilvedega jaanipäeva!

Suvel võib märgata põhjamaa öötaevas üht kaunist loodusnähtust - need on helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved. Neid võib näha maist septembrini, kuid peaaegu alati tekivad need pärast jaanipäeva ja neid esineb sagedamini augusti alguseni.

Tänavu märgati helkivaid ööpilvi erakordselt vara - 17/18. ja 20/21. juunil, st enne jaani. Neist esimesel korral olid pilved nähtavad kella 1 ja 2 vahel öösel 18. juunil, kuid moodustumine algas ilmselt veel eelmise päeva lõpus. Teisel juhul oli neid näha ka 20. juuni hilisõhtul alates umbes kella 23-st, kui taevas oli piisavalt pimenenud. 20/21. juuni helkivad ööpilved olid eriti omapärased selle poolest, et nende välimuses, vormis ja heleduses toimusid väga kiired muutused, mis viitasid mesosfääri ebastabiilsusele.

Mõlemal korral katsid pilved võrdlemisi suure osa taevas ning olid keskmisest heledamad, st nähtavad isegi Tallinna südalinnas. 20/21. juunil olid tihedamad pilvetombud idataevas, kuid  nõrgemad osad ulatusid kagutaevani. Lääne pool oli pilvi vähem ja need olid õrnemad.

2008. aastal võis helkivaid ööpilvi näha vähemalt kümnel päeval, peaaegu kõik juulis, kusjuures vähemalt paaril korral oli pilved erakordselt eredad (heledusaste 5+).

Helkivad ööpilved 2008. aasta juulis Tallinna kohal. Pange tähele, et tavalised kiudpilved näivad peaaegu mustad!

 

Uudiste märksõnad: 

Kutsutakse Ööbikuorgu tähti kuulama

20.- 22. märtsini korraldab Mahtra Rahvakool koostöös Viitina Loodushariduskeskuse ja Tartu Observatooriumiga Rõuge Rahvamajas Rahvusvahelisele Astronoomia Aastale pühendatud konverentsi "Ööbikuoru Tähed 2009".

Konverentsil saab kuulata loenguid ja kontserte ning kui ilm võimaldab, siis vaadelda Päikest ja tähistaevast. Konverentsil osalemine on tasuta.

Soojus seenetab Lascaux' maalinguid

Geolooge, biolooge ja muude teadusalade asjatundjaid kohtus möödunud nädalal Pariisis, et arutada, kuidas peatada seente hävitustöö eelajalooliste Lascaux' koopamaalingute kallal. Arvatakse, et üleilmne soojenemine kiirendab mustade seeneplekkide levikut Prantsusmaa ühe suurima muinsusväärtuse peal.

Lascaux' Koobaste Rahvusvahelise Teaduskomitee juht Marc Gaulthier ütles, et koopa klimaatilised olud on alati muret valmistanud, kuid nüüd on temperatuuritõusu tagajärjel koopas õhu ringkäik peatunud ja see raskendab seisukorda veelgi.

Iidne madu ennustab troopikakuumust

Kümneid miljoneid aastaid tagasi elas maailmas madu, kes oli vähemalt 13 meetrit pikk, vähemalt meeter jäme ja kaalus üle tonni. Kolumbiast avastatud fossiil pole üksnes väärt täiendus rekordiraamatutesse, vaid sekkub ka kliimavaidlustesse: ta näitab, et troopikaalade kuumenemisel pole piiri.

Maod on kõigusoojased loomad ja vajavad ainevahetuse käigushoiuks sooja keskkonda. Teadlaste hinnangul vajas nii suur madu elutegevuseks vähemalt 30 kuni 34 kraadist soojust.

Pages

Subscribe to RSS - klimatoloogia

Horisont 2/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: