Saturn pöörleb kiiremini kui seni arvatud. Teadlased oskavad sellest järeldada, et võib-olla tekkisid Saturn ja teisedki hiigelsuured gaasplaneedid kosmilises mõttes silmapilkselt - tuhandete aastatega, mitte miljonitega.
Paksu atmosfääri tõttu on Saturni pöörlemiskiirust olnud üsna raske kindlaks määrata. Seni peeti rõngaga planeedi ööpäeva pikkuseks 10 tundi ja 39 minutit, sest just niisuguse pöörlemisperioodi tuvastasid paari aastakümne eest Saturnist möödunud kosmoselaevad Voyager planeedilt kiirguvate raadiolainete järgi.
planetoloogia
Saturni nobe vurin vihjab kiirele tekkele
8. september 2007Merkuur võib seest vedel olla
7. mai 2007Merkuuri magnetvälja võib tekitada planeedi osaliselt vedel tuum.
Päikesele lähima planeedi nõrga magnetvälja päritolu on mõistatuseks seitsmekümnendatest aastatest peale, mil NASA kosmoselaev Mariner 10 selle teadlaste üllatuseks avastas. Maakerale tekitab magnetvälja planeedi tuumas sisalduv vedel aine, aga Merkuur on nii väike, et tema tuum arvati juba ammu tahkunud olevat. Merkuuri magnetväli on Maa omast 100 korda nõrgem.
Päikesele lähima planeedi nõrga magnetvälja päritolu on mõistatuseks seitsmekümnendatest aastatest peale, mil NASA kosmoselaev Mariner 10 selle teadlaste üllatuseks avastas. Maakerale tekitab magnetvälja planeedi tuumas sisalduv vedel aine, aga Merkuur on nii väike, et tema tuum arvati juba ammu tahkunud olevat. Merkuuri magnetväli on Maa omast 100 korda nõrgem.
Merkuur
Merkuur on Päikesele lähim ja ühtlasi Päikesesüsteemi väikseim planeet. Kiire liikumise tõttu taevavõlvil on see saanud nime Rooma jumalate käskjala Mercuriuse järgi (oli ühtlasi vanaroomlaste kaubandus-, turu ja tulejumal). Merkuur on mõõtmetelt veidi suurem kui Kuu.
Lisainfo: Tõnu Tuvikene, Teekond jumalate käskjala juurde (Horisont 3/2008)
Marsi tehiskaaslased keskenduvad veevarude otsingule
14. märts 2007Heledate setete avastamine Marsil Centauri Montese regioonis asuvast kraatrist võib viidata tõsiasjale, et vedel vesi on Punase planeedi mitmetes paikades voolanud üsna hiljuti. Uued andmed aitavad Marsi ümber tiirlevate missioonidega seotud teadlastel otsinguid täpsustada, et paremini mõista Marsi vee ringkäiku.
Juba mitu aastat on teada fakt, et vesi Marsil tõepoolest eksisteerib. Peamine küsimus seisneb aga selles, et kui palju tollest veest, kui üldse, on vedelas olekus. Hiljuti avastatud setted identifitseeriti, kui võrreldi mitme aasta vältel ühest ja samast piirkonnast tehtud ülesvõtteid. Fotod viitavad tõsiasjale, et ilmselt on vesi Marsil voolanud millalgi viimase seitsme aasta jooksul.
Juba mitu aastat on teada fakt, et vesi Marsil tõepoolest eksisteerib. Peamine küsimus seisneb aga selles, et kui palju tollest veest, kui üldse, on vedelas olekus. Hiljuti avastatud setted identifitseeriti, kui võrreldi mitme aasta vältel ühest ja samast piirkonnast tehtud ülesvõtteid. Fotod viitavad tõsiasjale, et ilmselt on vesi Marsil voolanud millalgi viimase seitsme aasta jooksul.
