planetoloogia

Tekkivad planeedid põrkavad tihti kokku

Tekkivate planeetide kokkupõrked on noortes planeedisüsteemides tavalised. Sellele viitavad muu hulgas säärase kokkupõrke äsja avastatud tagajärjed tähe HD 172555 ümber[1].

planeet

Planeet on taevakeha, mis
  • on orbiidil ümber Päikese või muu tähe,
  • omab piisavat massi, ületamaks jäiga keha jõud nii, et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju,
  • on puhastanud oma orbiidi ümbruse.

Leiti uus Maa-laadne planeet

Astronoomid on leidnud seni kõige väiksema massiga planeedi teise tähe ümber. Varem oli sama tähe ümber avastatud juba kolmeliikmeline Maa-laadsete planeetide pere. Avastus näitab, et kui päris Maa-sarnaseid planeete lähedal asuvate tähtede ümber leidub, on nende leidmine teadlastele käeulatuses.

planeet

Planeet on taevakeha, mis
  • on orbiidil ümber Päikese või muu tähe,
  • omab piisavat massi, ületamaks jäiga keha jõud nii, et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju,
  • on puhastanud oma orbiidi ümbruse.

Muda võib tuua elu Marsi pinnale

Mudapurtsatused võivad Marsi pinna alt välja tuua mikroskoopilisi eluvorme. Siin on muidugi võtmesõnaks "võivad", sest kindlusest on asi kaugel, aga teadlased on meie naaberplaneedilt avastanud geoloogilisi vorme, mis võivad endast kujutada mudavulkaane.

NASA Johnsoni Kosmosekeskuse teadlased Dorothy Oehler ja Carlton Allen on uurinud Marsi ümber tiirutavalt kosmoselaevalt Mars Odyssey tehtud pilte ja avastanud punaplaneedi põhjapiirkondades laiuvatelt tasandikelt kümneid künkaid, mis sarnanevad vägagi Maa peal leiduvate mudavulkaanidega.

Kas Marsil nähti vett?

Marsimaandur Phoenix, mis toimetas punase planeedi põhjapooluse lähedal möödunud aasta maist novembrini, võis seal lisaks jääle avastada ka vedelat vett. 22 NASA teadlast väidavad, et Phoenixi jalal nähtud tilgad olid maandumisel pinnalt üles paiskunud veepritsmed.

Teadlased kirjutavad, et maandumispaigas leiduvad soolad toimivad antifriisina, mis alandavad jää sulamistemperatuuri, nii et moodustub soolane vesi. Ja seda soolast vett siis pritsiski maandumisel Phoenixi jalale.

NASA tahab Marsi metaani päritolu uurida

Ameerika Ühendriikide kosmoseamet NASA peab plaani saata aastal 2016 Marsi ümber tiirlema tehiskaaslane, mis hakkaks täpselt kaardistama, kus leidub punasel planeedil metaani. Eesmärk on välja selgitada, kas see gaas on bioloogilist või geoloogilist päritolu.

Hiljuti teatavaks tehtud maapealsete vaatluste tulemustest on selgunud, et Marsi atmosfääris juba varem avastatud metaan saab planeedi pinna alt pidevalt täiendust. Üks võimalikke seletusi on, et metaani toodavad Marsi-põues elutsevad mikroorganismid.

Maa-laadsete planeetide peres uus pesamuna

Leitud on seni kõige väiksem planeet teise tähe ümber. Maast vaid kaks korda suurema läbimõõduga eksoplaneet viib inimkonna sammu lähemale päris Maa-taoliste planeetide leidmisele ning kirjeldamisele.[1]

planeet

Planeet on taevakeha, mis
  • on orbiidil ümber Päikese või muu tähe,
  • omab piisavat massi, ületamaks jäiga keha jõud nii, et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju,
  • on puhastanud oma orbiidi ümbruse.

Metaanipilved vihjavad Marsi mikroobidele

Marsi atmosfäärist avastatud metaaniaur võib olla märk sellest, et planeedi pinna all elutsevad mikroorganismid. Seda gaasi toodavad ka mõned maapealsed pisiolendid, ja teadlaste sõnul on võimalik, et Marsi õhus leiduv metaan on samalaadset päritolu.

NASA teadlased ütlesid avastuse puhul korraldatud pressibriifingul, et pinnaaluste mikroorganismide elutegevus on üks kahest peamisest võimalikust seletusest. Teine võimalus on, et metaan tekib vee reageerimisel Marsipõues peituvate kuumade kivimitega. Indiana Ülikooli teadlane Lisa Pratt ütles briifingul, et on põnev saada teaduslikke andmeid, mille üheks usutavaks seletuseks on elu olemasolu Marsil.

Kanadasse langenud taevakivi aitab Maad kaitsta

20. novembri varahommikul nähti Kanadas Saskatchewani ja Alberta provintsides läbi taeva sööstmas võimsat tulekera. Vaatemängu pakkunud väikese asteroidi tükkide leidmine aitab paremini mõista Maad ähvardavaid kosmilisi ohte.

Ehkki umbes kümne tonni raskune asteroid lagunes enne maapinnale jõudmist, võimaldasid ohtrad pealtnägijad ja videosalvestised kosmilise saadiku teekonna läbi atmosfääri suure täpsusega taastada. Tänu sellele teadsid Calgary Ülikooli teadlased Alan Hildebrandi juhtimisel, kust objekti tükke otsida, ning 27. novembril saatiski neid edu.

Syndicate content