planetoloogia
16. august 2009
Tekkivate planeetide kokkupõrked on noortes planeedisüsteemides tavalised. Sellele viitavad muu hulgas säärase kokkupõrke äsja avastatud tagajärjed tähe HD 172555 ümber[1].
planeet
Planeet on taevakeha, mis
-
on orbiidil ümber Päikese või muu tähe,
-
omab piisavat massi, ületamaks jäiga keha jõud nii, et saavutatakse
hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju,
-
on puhastanud oma orbiidi ümbruse.
21. aprill 2009
Astronoomid on leidnud seni kõige väiksema massiga planeedi teise tähe ümber. Varem oli sama tähe ümber avastatud juba kolmeliikmeline Maa-laadsete planeetide pere. Avastus näitab, et kui päris Maa-sarnaseid planeete lähedal asuvate tähtede ümber leidub, on nende leidmine teadlastele käeulatuses.
planeet
Planeet on taevakeha, mis
-
on orbiidil ümber Päikese või muu tähe,
-
omab piisavat massi, ületamaks jäiga keha jõud nii, et saavutatakse
hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju,
-
on puhastanud oma orbiidi ümbruse.
20. märts 2009
Mudapurtsatused võivad Marsi pinna alt välja tuua mikroskoopilisi
eluvorme. Siin on muidugi võtmesõnaks "võivad", sest kindlusest on asi
kaugel, aga teadlased on meie naaberplaneedilt avastanud geoloogilisi
vorme, mis võivad endast kujutada mudavulkaane.
NASA Johnsoni
Kosmosekeskuse teadlased Dorothy Oehler ja Carlton Allen on uurinud
Marsi ümber tiirutavalt kosmoselaevalt Mars Odyssey tehtud pilte ja
avastanud punaplaneedi põhjapiirkondades laiuvatelt tasandikelt kümneid
künkaid, mis sarnanevad vägagi Maa peal leiduvate mudavulkaanidega.
11. märts 2009
Marsimaandur Phoenix, mis toimetas punase planeedi põhjapooluse lähedal möödunud aasta maist novembrini, võis seal lisaks jääle avastada ka vedelat vett. 22 NASA teadlast väidavad, et Phoenixi jalal nähtud tilgad olid maandumisel pinnalt üles paiskunud veepritsmed.
Teadlased kirjutavad, et maandumispaigas leiduvad soolad toimivad antifriisina, mis alandavad jää sulamistemperatuuri, nii et moodustub soolane vesi. Ja seda soolast vett siis pritsiski maandumisel Phoenixi jalale.
8. märts 2009
Ameerika Ühendriikide kosmoseamet NASA peab plaani saata aastal 2016
Marsi ümber tiirlema tehiskaaslane, mis hakkaks täpselt kaardistama,
kus leidub punasel planeedil metaani. Eesmärk on välja selgitada, kas
see gaas on bioloogilist või geoloogilist päritolu.
Hiljuti
teatavaks tehtud maapealsete vaatluste tulemustest on selgunud, et
Marsi atmosfääris juba varem avastatud metaan saab planeedi pinna alt
pidevalt täiendust. Üks võimalikke seletusi on, et metaani toodavad
Marsi-põues elutsevad mikroorganismid.
3. veebruar 2009
Leitud on seni kõige väiksem planeet teise tähe ümber. Maast vaid kaks korda suurema läbimõõduga eksoplaneet viib inimkonna sammu lähemale päris Maa-taoliste planeetide leidmisele ning kirjeldamisele.[1]
planeet
Planeet on taevakeha, mis
-
on orbiidil ümber Päikese või muu tähe,
-
omab piisavat massi, ületamaks jäiga keha jõud nii, et saavutatakse
hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju,
-
on puhastanud oma orbiidi ümbruse.
19. jaanuar 2009
Marsi atmosfäärist avastatud metaaniaur võib olla märk sellest, et planeedi pinna all elutsevad mikroorganismid. Seda gaasi toodavad ka mõned maapealsed pisiolendid, ja teadlaste sõnul on võimalik, et Marsi õhus leiduv metaan on samalaadset päritolu.
NASA teadlased ütlesid avastuse puhul korraldatud pressibriifingul, et pinnaaluste mikroorganismide elutegevus on üks kahest peamisest võimalikust seletusest. Teine võimalus on, et metaan tekib vee reageerimisel Marsipõues peituvate kuumade kivimitega. Indiana Ülikooli teadlane Lisa Pratt ütles briifingul, et on põnev saada teaduslikke andmeid, mille üheks usutavaks seletuseks on elu olemasolu Marsil.
30. november 2008
20. novembri varahommikul nähti Kanadas Saskatchewani ja Alberta provintsides läbi taeva sööstmas võimsat tulekera. Vaatemängu pakkunud väikese asteroidi tükkide leidmine aitab paremini mõista Maad ähvardavaid kosmilisi ohte.
Ehkki umbes kümne tonni raskune asteroid lagunes enne maapinnale jõudmist, võimaldasid ohtrad pealtnägijad ja videosalvestised kosmilise saadiku teekonna läbi atmosfääri suure täpsusega taastada. Tänu sellele teadsid Calgary Ülikooli teadlased Alan Hildebrandi juhtimisel, kust objekti tükke otsida, ning 27. novembril saatiski neid edu.
|