You are here

füüsika

Teadlased lõid klassikalise aatomi

Tihti kujutatakse aatomit ette miniatuurse Päikesesüsteemina: keskel on tuum nagu Päike ja selle ümber tiirlevad elektronid nagu planeedid. Tänapäeval teame, et selline pilt on tegelikult vale, sest aatomimaailmas kehtivad kvantmehaanika kummalised seaduspärad: elektrone ei saa ette kujutada pisikeste kuulikestena, millel on igal hetkel kindel asukoht, sest pigem on nad teatavasse piirkonda justkui laiali määritud ja moodustavad niinimetatud elektronpilve.

Nüüd aga on rühm Ameerika füüsikuid aatomeid manipuleerinud ja teinud nad tegelikult ka enam-vähem pisikese Päikesesüsteemi sarnaseks.
Uudiste märksõnad: 

Teadlased modelleerisid arvutis lumehelvest

Ameerika teadlastel on õnnestunud leida lumehelveste ilusat juhuslikku sümmeetriat kirjeldavad võrrandid ja luua nende võrrandite alusel arvutis lumehelbe mudeleid. Wisconsini ning Davise California Ülikooli matemaatikutel kulus mudeli arendamisele kaks aastat.

Kui loodus loob lumehelbeid mängleva kergusega, siis uue arvutiprogrammiga võtab realistliku helbe matemaatiline konstrueerimine terve päeva.

Kassi osavus nõuab palju energiat

Koerad ja kassid, need igipõlised vaenlased, erinevad paljuski ka käitumise poolest. Nüüd on teadlased välja selgitanud veel ühe erinevuse. Tuleb välja, et kedagi või midagi taga ajades kasutavad koerad oma lihasenergiat märksa efektiivsemalt kui kassid.

Saaki jälitav koer liigub samal ajal ka üles-alla just sellisel viisil, et see võimaldab tal lihaste energiakulu 70 protsendi võrra kokku hoida. Ameerika Ühendriikide Duke'i Ülikooli evolutsiooniantropoloog Daniel Schmitt leidis, et kassil on see kokkuhoiunäitaja ainult 37 protsenti, aga saakloomale vargsi lähenemise puhul veelgi väiksem.

Tequilast saab teemanti

Kes oleks osanud arvata, et tequilast saab teemanti? Aga just nimelt seda väärtuslikku materjali sellest Mehhiko päritolu agaavijoogist saab. Mehhiko teadlased avastasid, et kui 40-protsendise alkoholisisaldusega valget tequilat kuumutada ja tema aure ränist või roostevabast terasest alusele kondenseerida, võibki neist sinna teemant moodustuda. Nähtuse aluseks on tequila atomaarne koostis, milles vesinikku, hapnikku ja süsinikku on just täpselt parajas vahekorras, et teemant tekkida saaks.

Javier Morales, Luis Miguel Apátiga ja Víctor Manuel Castaño Mehhiko Autonoomsest Rahvusülikoolist loodavad, et tequila aurudest odavalt toodetavad teemantkiled võiks kasutust leida näiteks elektri-isolaatoritena.

Pages

Subscribe to RSS - füüsika