Teadlased on hakanud aru saama, kuidas linnud suudavad laulutempo päevast päeva ühesuguse hoida. Nad on leidnud Austraaliast pärit sebra-amadiini (Taeniopygia guttata) ajust üles neuroloogilise metronoomi, mis dirigeeribki laulu kiirust.
Michale Fee ja Michael Long Massachusettsi tehnikainstituudist siirdasid linnukeste ajju tillukesi külmutusseadmeid, mis jahutasid oma lähiümbruse 6,5 kraadini. Kui seade viidi ajupiirkonda nimega HVC (high vocal center), hakkasid linnud aeglasemalt laulma.
neurobioloogia
Magnetmüts tõstab loovust
21. oktoober 2008Austraalia teadlased konstrueerivad niiöelda mõtlemismütsi, mis stimuleeriks või pärsiks magnetvälja abil eri ajupiirkondade aktiivsust ning võiks sel viisil valla päästa meie varjatud loomevõimed. Sydney Ülikooli teadlase Allan Snyderi juhitav uurimistöö on veel, tõsi küll, üsna algusjärgus.
Ettevõtmine rajaneb osalt ka varasematel uurimustel niinimetatud imelaste kohta, kellel mõnel alal on väga hämmastavad võimed, kuid kes mõnes teises vallas võivad samas olla tõsiselt maha jäänud - just nii nagu oleks neil mõni ajupiirkond hakanud teiste arvel domineerima.
Ettevõtmine rajaneb osalt ka varasematel uurimustel niinimetatud imelaste kohta, kellel mõnel alal on väga hämmastavad võimed, kuid kes mõnes teises vallas võivad samas olla tõsiselt maha jäänud - just nii nagu oleks neil mõni ajupiirkond hakanud teiste arvel domineerima.
Minimikroskoop annab hiire ajust otsepildi
5. oktoober 2008Hiire pea külge kinnitatud väike mikroskoop näitab hiire ajurakkude tegevust reaalajas ja aitab teadlastel avastada seoseid ajus toimuva ning looma käitumise vahel.
Stanfordi Ülikooli teadlase Mark Schnitzeri ja ta kolleegide konstrueeritud mikroskoop kaalub ainult 1,1 grammi ega sega hiire igapäevaseid toimetusi kuigivõrd. Seadeldis klõpsab ajurakkudest umbes 100 kaadrit sekundis. Selleks, et rakke paremini nähtavaks teha, süstitakse looma ajju värvainet, mis hakkab elavhõbe-kaarlambi valguses fluorestseerima.
Stanfordi Ülikooli teadlase Mark Schnitzeri ja ta kolleegide konstrueeritud mikroskoop kaalub ainult 1,1 grammi ega sega hiire igapäevaseid toimetusi kuigivõrd. Seadeldis klõpsab ajurakkudest umbes 100 kaadrit sekundis. Selleks, et rakke paremini nähtavaks teha, süstitakse looma ajju värvainet, mis hakkab elavhõbe-kaarlambi valguses fluorestseerima.
Meeste, naiste ajurakud eri moodi ühendatud
17. september 2008
Erinevused närvirakkude ühenduskohtade ehk sünapside tiheduses võivad seletada meeste ja naiste mõtlemise erinevusi.
Javier DeFelipe Madridi Complutense ülikoolist luges koos kolleegidega üle, kui palju oli sünapse neljalt naiselt ja neljalt mehelt võetud vasaku oimusagara ajukoorekoes. Selgus, et meestel oli sünapse selles ajupiirkonnas 52 protsenti tihedamalt kui naistel.
ajukoor
Ajukoor - närvisüsteemi kõrgeim ja noorim osa, mille neuronid on seotud teadvuse sisude esindamisega.
Kuidas lind laulma õpib
5. mai 2008Linnupojad lalisevad nõndasamuti nagu inimlapsed. Michale Fee Massachusettsi Tehnikainstituudist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et linnud õpivad laulma mitmes etapis, millest esimene on, nii nagu inimbeebidelgi, mänguline lalin.
Teadlased uurisid laulma õppimist ja sellega seonduvat ajutalitlust väikesel Austraalia päritolu värvuliigil nimega sebra-amadiin. Kuulame, kuidas pisike amadiinipoju laliseb. Ja nüüd üks tõsine laul täiskasvanud linnu esituses.
Teadlased uurisid laulma õppimist ja sellega seonduvat ajutalitlust väikesel Austraalia päritolu värvuliigil nimega sebra-amadiin. Kuulame, kuidas pisike amadiinipoju laliseb. Ja nüüd üks tõsine laul täiskasvanud linnu esituses.
Suitsetaja eirab kasulikku infot
13. märts 2008Teame, et suitsetamist on raske maha jätta. Suitsetajad jäävad oma halva harjumuse juurde, kuigi nad saavad ise täiesti selgelt aru, et sellel on negatiivseid tagajärgi, näiteks tervisele. Nüüd tuleb välja, et samasugune olulise info arvestamata jätmine iseloomustab suitsusõltlasi ka teistes eluvaldkondades.
Ameerika teadlased kutsusid laborisse 31 suitsetajat ja 31 mittesuitsetajat ning lasid neil mängida simuleeritud aktsiaturul. Mängijad pidid väljamõeldud turul aktsiaid ostma ja müüma ning teadlased jälgisid samal ajal nende ajupiirkondade aktiivsust funktsionaalse magnetresonantsi-seadmega.
Ameerika teadlased kutsusid laborisse 31 suitsetajat ja 31 mittesuitsetajat ning lasid neil mängida simuleeritud aktsiaturul. Mängijad pidid väljamõeldud turul aktsiaid ostma ja müüma ning teadlased jälgisid samal ajal nende ajupiirkondade aktiivsust funktsionaalse magnetresonantsi-seadmega.
Imikud eristavad arve
13. veebruar 2008Juba kolmekuused beebid mõistavad arvude erinevust. Prantsuse teadlased eesotsas Veronique Izardiga Lõuna-Pariisi Ülikoolist on avastanud, et juba sedavõrd õrnas eas inimlastel on välja arenenud esemete hulga hindamisele pühendunud närvivõrgustik.
Avastus annab tuge teooriale, et arvutunnetus on inimestel kaasa sündinud. Varem on Izard näidanud, et täiskasvanutel ja 4-aastastel lastel töötleb arvudega seonduvat infot teatav kindel ajuosa.
Avastus annab tuge teooriale, et arvutunnetus on inimestel kaasa sündinud. Varem on Izard näidanud, et täiskasvanutel ja 4-aastastel lastel töötleb arvudega seonduvat infot teatav kindel ajuosa.
Ka üksainus neuron tekitab tundeid
31. detsember 2007Ka ühesainsas pisikeses ajurakus võib olla nii palju väge, et panna inimene või loom tundma või tegutsema.
Ajus on umbes sada miljardit närvirakku ehk neuronit, omavahel paljude jätketega ühenduses. Teadlased on seni eeldanud, et mõtete või tunnete esilekerkimiseks peavad paljud rakud võrgustikuna koostööd tegema. Nüüd on ajakiri Nature avaldanud Hollandi ja Saksa teadlaste ühisuurimuse, millest selgus, et rotil võib ka üheainsa neuroni stimuleerimisest tekkida puuteaistingu taju.
