 |
 |
||
|
| |||
neurobioloogiaTeadlased mõõtsid platseeboefekti25. oktoober 2009Saksa teadlastel õnnestus vaadelda valu vaigistavat platseeboefekti, mõõtes vahetult seljaaju aktiivsust. Eksperimendis osalenutele väideti, et katses kontrollitakse uue valuvaigistava kreemi efektiivsust. Valu tekitamiseks ühendati nende käsi reguleeritava soojusallikaga. Seejärel määriti katsealuse käele uut, väidetavalt valuvaigistavat kreemi, või siis valuvaigistava mõjuta kontrollkreemi.
Inimese otsus on ajus ette näha30. märts 2009Kuhu sõita puhkama? Mõnikord on seda päris raske otsustada. Aga nutikad
teadlased oskavad nüüd juba ette ära aimata, millise valiku me teeme,
kui kahe enam-vähem võrdväärse võimaluse vahel kaalume. Vastuse reedab
ajustruktuur, millel on ehk veidi kummaline nimi - sabatuum (nucleus caudatus).
Briti teadlased andsid katseisikutele ette 80 potentsiaalse reisisihtkoha loetelu ja palusid neil kõigepealt teataval arvuskaalal hinnata, kui kõvasti nad igasse neist sihtkohtadest sõita ihaldaksid. Roheline tuli embrüonaalsete tüvirakkude esimestele kliinilistele katsetele2. märts 200923. jaanuaril sai Californias asuv biotehnoloogia firma Geron Ameerika Ühendriikide toidu ja ravimite järelevalve ja litsenseerimisega tegelevalt valitsusagentuurilt (Food and Drug Administration) loa läbi viia esimesed embrüonaalsete tüvirakkude (vt embrüonaalne tüvirakk) inimteraapia kliinilised katsed maailmas. Positiivne hinnang taotlusele tuli vaid mõned päevad pärast Ühendriikide 44. presidendi Barack Obama ametisse vannutamist. Obama üheks valimislubaduseks oli tühistada Bushi administratsiooni keeld rahastada embrüonaalsete tüvirakkude uuringuid föderaalsetest ja osariiklikest vahenditest. Kuigi loodetest ja täiskasvanutest eraldatud tüvirakkude teraapiate kliinilisi katseid on varem korduvalt läbi viidud, on embrüonaalsete tüvirakkude põhised teraapiad paljulubavamad, kuivõrd embrüonaalseid tüvirakke on kergem kultiveerida ning diferentseerida pea ükskõik millise kehakoe rakuks.
pagiPagi on äkiline tuule tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub tavaliselt muutliku või heitliku ehk ebapüsiva ilmaga. Pagi korral võib tuul tõusta vaikusest 30 m/s ja enamgi mõne hetkega; hiljemalt poole tunni jooksul tuul nõrgeneb taas. Enamasti kestab pagi mõned minutid ja pagile järgneb vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ning seejärel taastuda. Pagi ei seostu alati äikesega, vaid võib kaasneda ka näiteks talviste hooglumesadudega, eriti veekogude läheduses. Samuti tugevneb tuul mõnikord siis, kui üle läheb suur rünkpilv. Iga tugev tuulehoog pole siiski pagi: definitsiooni järgi peab tuul pagi korral tugevnema vähemalt 6-8 m/s võrra ühe minuti kestel. Pagi on tegelikult laskuv õhuvool, mille tõttu õhutemperatuur langeb. Pagi põhjuseks on jahedama õhumassi teke pilvedes. Teatavasti on külm õhk raskem kui soe õhk ja see põhjustabki laskuvaid õhuvoole. Sageli peitub pagi algpõhjus jahutavas toimes, mida vihm avaldab õhumassidele. Ühe närviraku mälestused27. jaanuar 2009Igapäevaelus vajaminevat mäluinfot võib mõnda aega endas hoida ka üksainus närvirakk. Nii väidavad Ameerika teadlased, kes avastasid, et vähemalt hiire ajurakud suudavad infot säilitada kuni ühe minuti. Asjatundjate hinnangul on lühiajalise mälu mehhanismide paremast tundmisest abi näiteks Alzheimeri tõve mõistmisel.
Selleks, et igapäevatoimingutega hästi hakkama saada, tuleb meil suurel hulgal mitmesuguseid andmeid kiiresti usaldusväärsele kandjale talletada. Ainult väike osa sellest suurest andmemassist on väärt aga pikemaajalist alalhoidu. Kuidas šimpans šimpansit tunneb30. detsember 2008Šimpansid tunnevad üksteist samamoodi nägupidi nagu inimesed. Tuleb välja, et nad kasutavad selleks ka üsna samasugust neuroloogilist mehhanismi. Teadlased kirjutavad ajakirjas Cell Biology, et kui šimpans tuttavat šimpansit näeb, aktiviseeruvad tal just needsamad ajupiirkonnad, mis inimeselgi tuttavat ära tundes.
Ameerika Ühendriikide Emory Ülikoolis töötav Lisa Parr ütles, et inimese ja šimpansi võrdlusuuringud annavad võimaluse paremini mõista, millised tunnetusmehhanismid on inimesele loomariigis ainuomased ja millised teistega ühesugused. Varem on käitumisuuringutest selgunud, et šimpansid tunnevad liigikaaslasi näo järgi ära üsna sama hästi kui inimesed oma kaaslasi. Lind õpib unes16. detsember 2008Kui linnupoeg laulma õpib, aitab uni tal omandatud oskusi kinnistada. Nii selgub Ameerika teadlaste uurimistulemustest.
Sylvan Shank ja Daniel Margoliash uurisid Austraalia päritolu värvulisi, sebra-amadiine. Nad kirjutavad ajakirjas Nature, et kui sebra-amadiini pojad on päev otsa vana linnu laulu kuulanud ja järele aimata üritanud, siis järgmisel hommikul pärast und on neil aju otsmikusagaras mõnede närvirakkude aktiivsusmuster teistsugune kui enne. Masin loeb inimese kujutluspilte12. detsember 2008Jaapani teadlased on loonud uue mõttelugemismasina. Nad kirjutavad ajakirjas Neuron, et neil õnnestus saada ajust kätte visuaalseid kujutluspilte. Esialgu on need pildid küll üsna lihtsakoelised. Katseisikutele näidati ladina tähestiku tähti ja paluti neid siis ise vaimusilmas ette kujutada. Seejuures mõõdeti inimeste ajuaktiivsust ja selle põhjal see kujutluspilt siis enam-vähem äratuntavalt rekonstrueeritigi. Enne seda oli umbes 400 proovipildiga välja selgitatud iga inimese ajuaktiivsuse isikupärasused.
Kyoto prefektuuris asuva Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Süvauuringute Instituudi neuroinformaatika osakonna teadlased eesotsas Yukiyasu Kamitaniga väidavad, et tulevikus võib samu võtteid kasutades ehk lausa inimeste unenägusid pealt vaadata ning miks mitte neid unenägusid ka salvestada ja hiljem uuesti üle vaadata. Ajusse siirdatud seadeldis andis tummale mehele hääle25. november 2008
Patsient ei suuda ei liigutada ega kõneleda, aga tema ajusse siirdatud implantaat võimaldab tal kasutada kõnesüntesaatorit, et üksnes mõtte jõul vokaale kuuldavale tuua.  |
Horisont 4/2010 Uno Mäeorg, Jaak Nerut Indrek Zolk Arvo Pruljan Tõnu Tõnso Sõbrad
|
