Astronoomid jälgivad hetkel intensiivselt hiljuti Jupiteriatmosfääri tekkinud uut laiku, mille tõenäoliselt on põhjustanud planeediatmosfääri sisenenud komeet või asteroid.
Tundmatu must laik Jupiteri atmosfääris 19. juulil. Foto: Austraalia amatöörastronoom Anthony Wesley
Sündmust vaatles esimesena Austraalia amatöörastronoom Anthony Wesley 19. juulil [1]. Ta märkas Jupiteri lõunapooluse lähedal musta laiku, mis pöörles sünkroonselt planeedi pealmise pilvekihiga. Seega ei saanud laigu näol olla tegemist näiteks hiidplaneedi kaaslase ega kaaslase varjuga.
pilv
Pilved
on nähtavad aerosoolikogumid taevas. Tavaliselt koosnevad veepiisakestest
või jääkristallidest, eriti sageli aga nende segust, mis on kondenseerunud
sobivatel tingimustel. Seejuures hõljuvad pilved planeedi pinna läheduses.
Astronoomias nimetatakse pilveks ka nähtavate aineosakeste massi, mis püsib koos
tänu gravitatsioonile, nagu näiteks udukogu.
Pilved tekivad enamasti õhu adiabaatsel jahtumisel, st reeglina siis, kui õhk
tõuseb, jahtub ja veeaur lõpuks kondenseerub, kuid
tuntakse ka pilveliiki, mis tekib õhu vajumisel.
Pilved klassifitseeriti alles 19. sajandil (Luke Howard) ning tänapäeval
jaotatakse need nelja klassi ja kümnesse põhiliiki. Pilveliike on tegelikult üle saja ning
sagedane on üleminek ühest liigist teise.
Pilved on oluline kliimafaktor, mis põhjustab sademeid (nii vedelaid kui
tahkeid), muudab temperatuurirežiimi vähem kõikuvaks jne, aga nende täpne
klimatoloogiline mõju, eriti temperatuurile, pole siiski teada.
